Kuigi väljapanekul olevast kaubast midagi ei isuta ja 16. oktoobri kuupäevaga lihatooted väga hea mõttena ei tundu, uudistan asjatundliku näoga edasi ja teen putkas askeldava naisterahvaga juttu.

Küsimuse peale, kas kliente käib palju, osutas müüja sildile putka akna peal, kus seisab suurelt "odavad hinnad". "Käib küll," vastas naisterahvas ja üsna napisõnalisest vastusest võis välja lugeda, et madalad hinnad on just peamiseks tõmbenumbriks.

Väsinud väljanägemisega toiduputkast saab pea kõike, mis hing ihaldab, sest tootevalik on pisikese ruumi kohta üsna suur- alustades peekonist ja verivorstidest, lõpetades traditsioonilisemate kommikarpide ja Hello Kitty piltidega välismaiste maiustustega.

Müüja selgitas, et toidukaup on putkas kogu aeg külmas ja osutab enda selja taha jäävatele külmutuskappidele. "Kui uus partii tuleb, läheb kohe külma," rõhutas ta. Pakendile märgitud parim-enne kuupäeval avab ta ühe pakendi, et kontrollida, kas kaup on veel väljanägemise, lõhna ja teiste tooteomaduste vaatlusel kõlblik. "Kui jah, siis nihutame kuupäeva edasi natuke kaugemale ja siis kontrollime mõne aja pärast uuesti," selgitas naisterahvas kauba hoiustamist.

Akna peal seisavad aga n-ö tootenäidised, mille seast klient saab valida ja neid müüja jutu järgi mõistagi ei müüda.

Uurin, et kust kõik see kaup siia pisikesse putkasse üldse jõuab. "Ülemused toovad, seda mina ei tea kust, ütlevad hinna ja mina müün," ei osanud tore naisterahvas mulle enamat kauba päritolu kohta öelda.

Kui pärast rulaadi ostmist ka kviitungit küsisin, kirjutas müüja selle käsitsi ja kviitungi numbriks sai sümboolselt "number 1". Selles kaupluses ostutšekke ilmselt väga tihti klientidele ei anta. Kviitungil on aga kirjas ka äriregistri number, millele vastab täiesti eksisteeriv ettevõte. Selle kohaselt kuulub toiduputka äri füüsilisest isikust ettevõtjale Galina Naliuhhinale, kellel 23. oktoobri seisuga ka väike maksuvõlg kaelas.

Kuigi tahtsin pärast nädal aega vana ahjurulaadi ostu veel toreda müüjaga juttu puhuda ja veidi äri kohta pärida, pidin edasi liikuma, sest baretikestega tädid ootasid kannatamatult oma korda, et igapäevaste poetoimingutega ühele poole saada.

Minu saagiks sai Rakvere ahjurulaad, mille eest tasusin 2 eurot ja 57 senti.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena