Kui palju võis maksta Savisaare kodu õnnistamine? Kirikuõpetajad räägivad talituste hindadest

Täpselt nädal tagasi õnnistas EELK Tallinna praost Jaan Tammsalu Keskerakonna esimehe ja Tallinna ametist tagandatud linnapea Edgar Savisaare kodu, Hundisilma talu.

Sellest sündmusest lähtuvalt tundis Ärileht huvi, milliste summade eest Eestis tegutsevad kirikud erinevaid teenuseid pakuvad.

EELK peapiiskob Urmas Viilma sõnul on EELK koguduste juhtorganid vabad iseseisvalt määrama oma juhitavas koguduses annetuste suurused ja määrad erinevate ametitalituste eest. Ainus ühtne ja ülekirikuline suurus on määratud liikmeannetusele, mis on soovituslikult 1% inimese aastasissetulekust.

"Ametitalitused ei ole teenused, vaid liikme õigus ja teiselt poolt kristlase kohustus, mida iga ristiinimene järgib. See, et kristlane ristib oma lapsed, laulatab oma abielu ja kutsub oma lähedast matma kirikuõpetaja kuulub kristlaseks olemise juurde," lisas Viilma.

EELK Tallinna piiskopliku toomkiriku õpetaja Arho Tuhkru väitel ei ole kirikus ühtset hinnakirja. "See on igas koguduses erinev ja tihti on koguduse juhatused need kinnitanud, aga alati ka mitte," ütleb õpetaja.

Pealegi on koguduste olukorrad annetuste osas väga erinevad, nii ka talituste annetuste osas, mida kogudusele tehakse. "Loomulikult ei jää ükski laps ristimata või matus pidamata. Tihti oleneb see annetaja enda südame soovist ja võimalustest," märgib Tuhkru.

Koguduseti ja ka vaimulikel on ka erinevad praktikad, kas maetakse ainult kristlasi või tuleb kõne alla ka kogudusega mitte seotud inimeste matus.

"Ka ristimisel on oluline, kas vanemad on kogudusega seotud või ei. Ristivanemate puhul on eeltingimuseks, et ta on koguduse liige.
Laulatuste puhul on see täiesti selge, et nii mees kui naine peavad olema kristlased ja koguduse liikmed. Koguduseliikmetele laienevad talituste puhul õigused, mida pole inimesel, kes sellesse kogudusse ei kuulu," sõnab kirikuõpetaja.

Ta täpsustab, et vaimulikud ei paku teenuseid, siin pole kliendi ja teenindaja suhet. "Talitused on justkui vahendid, mis viitavad Kristusele ja aitavad eludega edasi minna, ära tunda elu pühadust ja märgata tänada, aidates mõtestada ja pühitseda elus ettetulevaid sündmusi. Loomulikult saab paluda abi ja kõigevägevama õnnistust, sest kõik ei ole meie endi teha. Selleks on laulatus, aastapäevad, kodu pühitsemine, sünnipäev, haigete külastamine jne," kirjeldab Tuhkru.

"Vaimulik kuulutab evangeeliumi ehk Kristust ja lunastust, tröösti ning igavest elu. Vaimulik teenib oma kogudust ja selleks on talle antud võimalused läbi jumalateenistuse, palvete, jutluse, eestpalvete, osaduse, pühitsemiste ja õnnistamiste," täpsustab luterliku kiriku õpetaja.

Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliidi assistent Madis Palli rääkis Ärilehele, et jumala armu, mida nende usu kohaselt pühades talitustes jagatakse, ei saa rahas ega mingis maises väärtuses mõõta. "Raha küsimine selle eest oleks simoonia (laiemas tähenduses – vrd. Apostlite teod 8:18jj.)," selgitas Palli.

Eesti Entsüklopeedia ütleb, et simoonia on vaimulike ametikohtadega äritsemine. Nimetus on tuletatud Siimon Maagi järgi, kes tahtis osta Peetruselt Püha Vaimu edasiandmise võimet.

"Samas on kirik, kogudus otsekui üks perekond, kus kõigil on oma vastutus ja kohustused. Iga liige peab oma võimaluste järgi hoolitsema selle eest, et kogudus püsiks, sealhulgas saaks majanduslikult hakkama. Sellest tulenevalt oleks kõige parem selline kord, et talitused on tasuta, iga liige aga maksab regulaarselt liikmeannetust ja annetab/panustab muul viisil koguduse ellu. Apostlik-õigeusulistel on üheks viisiks näiteks küünalde ostmine, mille protsent läheb kogudusele ja sealtkaudu kiriku keskvalitsusele," jätkas Palli.

Kui aga keegi tuleb kirikusse tõesti ainult "teenustest" osa saama või oma isiklikke usulisi vajadusi rahuldama, tundmata laiemalt huvi koguduse käekäigu eest, siis olevat Eesti Apostlik-Õigeusu kirik keerulises olukorras.

"Paraku selliseid inimesi leidub, ja oleks ebaõige teiste vastu, kui neilt ei küsita mingi talituse eest rahalist annetust. Mõnes koguduses ja mõnes olukorras on sääraseid juhtumisi nii palju, et ongi kehtestatud kindlad "hinnad".

See-eest iga vaimulik teab ju enam-vähem oma koguduse elavamaid liikmeid ja saab nendele teha talitusi muidu või vähema hinna eest. Näikse, et siin-seal on veel tänini suhtumist, et kirik on ju päratu rikas. Seal peaks kõik tasuta olema. Igaüks, kes ükskõik mis Eesti konfessiooni kirikuga tuttav on, peaks aga teadma, et kirikud on praegu ühed vaesemad ühendused," kõneles Palli.

Kokkuvõtteks ütleb metropoliidi assistent, et ta ei ole kursis täpsete “hindadega” ühes või teises koguduses – igal pool oma kombed. "Aga sisuline külg on lihtne: kes soovib “teenust”, peab või peaks maksma selle eest, kes on aktiivne kirikuliige, annetab ja aitab teistviisi nagunii," lisas Palli.