„Mul on kõige vastu uudishimu, aga kui tarvis, elan teemasse sügavalt sisse. Ja kui mul juba asja vastu tõsine huvi on, ei oma raha enam mingit väärtust,“ ütleb Ylle. Selle tõenduseks on tema äsjaloodud üsna kitsale segmendile loodud Accelerista portaal, kus tehnikast ja autodest räägivad ainult naised. Ylle on muide esimene Eesti ja Ida-Euroopa naisajakirjanik rahvusvahelises 24-liikmelises žüriis, mis valib igal aastal Maailma Naiste Aasta Autot.

Ylle oli 16aastane, kui hakkas kirjutama ajalehtedele lugusid ning asus Anne Ermi jazzi ja bluesi päevade korraldustiimis vabatahtlikuna tööle. Tema esimesed artiklidki olid just jazzmuusika teemal. Siis tuli keskkooli lõpetamine ja ta pidi tegema valiku, mis saab edasi. Hing ihkas Tartusse, ent Ylle lõi põnnama, õppis hoopis kaugõppes eesti keelt ja kirjandust ning töötas mõnda aega koolis õpetajana.

Eesti Vabariigi iseseisvumise ajal tekkis tööturul rohkem valikuid ja Ylle oli pikalt tööl meediaagentuuris. Pärast teise lapse sündi otsustas ta aga teha kannapöörde ja asus ametisse Eestimaa Looduse Fondi. Tema enda sõnul oli see murdepunktiks, kust alates naine enam ainult raha pärast tööd teha ei tahtnud: „Jälgin, et teeksin ainult põnevaid asju. See hoiab mind pidevas liikumises ja arengus ning pikas perspektiivis on just väljakutsete vastuvõtmisel suurem väärtus. Ma ei taha elada reklaamimaailmas, vaid leida julgust teha asju, mis mind päriselt tõmbavad. Eriti huvitun keskkonnaharidusest, tehnoloogiast ja teadusest.“

Väga oluline on Ylle sõnul leida mõttekaaslaseid. Nii korraldasid nad aastatuhande alguses koos mõttekaaslastega keskkonnafestivale, millest on välja kasvanud tänapäevased ökofestivalid. Ylle kaasabil on sündinud Eesti populaarseim noorte teadussõu „Rakett 69“ formaat, lastesaade „Looduselust“, keskkonnasaade „Mõistlik ja mõttetu“ ning humoorikas keskkonnateemaline sari “Maa, armastan Sind!”.

„Kui ei proovi, ei saa kunagi teada,“ tõdeb Ylle, kes pole enda sõnul kunagi loteriiga midagi võitnud, vaid alati pidanud oma eesmärkide saavutamise nimel palju tööd tegema. „Minu elu ja töö pole kindlasti mingi edulugu. Lihtsalt kui oled oma tegelikest võimalustest teadlik, tuleb tõmmata selgroog sirgu ja selle nimed pingutada!“

Liigne kiirustamine on seejuures tema sõnul kurjast — liikuda tuleb tasa ja targu. Näiteks on Ylle endale võtnud igal aastal ühe huvitava teema, mida ta tahaks selgeks õppida: sel aastal meelelahutus- ja suhtluskeskkonna Instagrami kasutamine, järgmisel aastal tahaks ta täiendada end fototöötluses. Võimalusel lööb ta alati kaasa vabatahtlikus tegevuses: tänavu oli ta Viru Folgil vabatahtlik fotograaf ja pani oma nime pagulaskeskuses kirja kui vabatahtlik eesti keele õpetaja. „Maailm globaliseerub ja muutub, peame sellega harjuma. Mina olen mõelnud, et meie perekonda mahuks 1-2 last küll veel, kui tekiks vajadus õnnetuid hingi lapsendada,“ mõtiskleb ta.

Yllele meeldib maailma avastada, õppida, vaadata, uurida, matkida. Ta on käivitaja, kes tahab liikuda ning vajab oma ideede elluviimiseks tublit meeskonda. „Seejuures pean oluliseks mõistliku elustiili ja teadliku tarbimise viljelemist. Ma ei lohista kunagi vanu suhteid ja tööasju kaasa, vaid oskan pöörata uut lehekülge. Kui leiaksin midagi põnevamat Eestist väljaspool, oleksin ka siis valmis oma väljakutsetele järgnema. Tõsi, mul oleks kahju loobuda mere lähedusest ja oma raamatutest, kuid õnneks on leiutatud internet ja e-luger. Võib-olla peaksingi järgmisena õppima hoopis e-lugerit kasutama?“.

Jaga
Kommentaarid