Sangari Rootsi ettevõtte juht: Eestil kulub Rootsi palgale järele jõudmiseks 45 aastat
Järgmise viie aasta jooksul Eesti Rootsile ilmselt veel järele ei jõua ja kolm korda palka tõsta ei saa. Küll aga saab püstitada vahe-eesmärke. Tõstes 1000eurost palka iga aasta 2,5%, kulub Rootsi palgatasemele järele jõudmiseks 45 aastat, tõdes Sangarile kuuluva Rootsi firma Oscar of Sweden juht Raul Saks.
„Mure on selles, et Rootsis tõusevad samuti palgad 2,5% aastas ja kui meie nii aeglase tempoga edasi liigume, sõidavad rootslased meil sama tempoga eest ära. Kui me tegelikult ka tahame Rootsile järele jõuda, peame tegema rohkem,” märkis Raul Saks KUMUs toimuval Rimi majanduskonverentsil „Kuidas kasvatada eestimaalaste sissetulekut?“.
„Kui me soovime, et meie töötajad teeniksid nt järgmisel perioodil 1000 eurot netopalka, siis peame sõlmima kokkuleppe, et järgmise käibekasvu investeerime töötajate palkade kasvatamisse ja oleme nõus, et meie kasumlikkus järgmisel perioodil ei tõuse. Kui palgad on järgi aidatud, siis tuleb kasumi kord. Meie Sangaris oleme valmis nii tegema.”
„Kui me tahame enda põhja- ja läänenaabritele järele jõuda, siis peavad kõik ettevõtjad seadma enda eesmärgiks teha niisugust äri, mis võimaldab analoogseid palkasid maksta,” lausus Raul Saks. „Selge on see, et meist kellelgi ei ole vettpidavat plaani, kuidas kohe homme palgakulu kolm korda suurendada. Kuid kui seame selle eesmärgiks ja püstitame 1000 eurost järgmiseks etapiks mitte 1050, vaid 1200 või 1300 ja ei tõsta palkasid mitte kasumi arvelt, vaid äri kasvatamise arvelt, saame järgmine kord püstitada eesmärgiks 1500 eurot. Rallisõitjad ei õpi ka kruusateel kohe 200-ga kihutama, vaid murravad esmalt pead, kuidas 100-ga teel püsida.”
„Ainult sellest ei piisa, et töötajad kutsuvad ostjaid poodi ning ettevõtjad teevad ennastsalgavat tööd selleks, et töötajad saaksid Türgi asemel Taisse reisida. Kõik algab peale ühiskonna hoiakust,” rääkis Raul Saks. „Me peame hakkama hindama kvaliteeti kvantiteedi asemel. Poes käies ei saa vaadata, et ahhaa, see on nii tore särk, see maksab 30 eurot ja see teine siin on väga paha särk, see maksab 80 eurot. See sama võrdlus kehtib ka ilmselt tomatite, maasikate, õlle ja paljude muude toodete kohta. Ärme tee riigihankeid sellest lähtuvalt, et kuidas mõne toote võimalikult odavalt kätte saaks.”
„Minu tänase jutu resümee on järgmine - meie rikkad naabrid on püütavad, juhul kui me tõstame kiirust ja tegutseme eesmärgipäraselt,” lisas Raul Saks. „Sissetulekute kasv sõltub samuti töötajast, kuna töötajad on need, kes ettevõtetele raha teenivad. Ning kui me õpime märkama mitte hinnasilti, vaid toodet, mida selle hinnasildi taga pakutakse, siis läheb elu paremaks.”
