Tero „33 000 eurot“ Taskila jäi Partsi ja Ansipi utoopiliste soovide täitmisega jänni
„Estonian Air väljus tugevana ajaloo suurimast kriisist, mis mõjutas kogu lennundust, ja on heal positsioonil äri laiendamiseks. Me alustame liinivõrgustiku arendamisega, et pakkuda senisest rohkem otseühendusi Eestist ja Eestisse. Et olla oma tegevuses edukad, peame saama paremateks kuulajateks ja tegutsema mõistlikult, et hoida tasakaalu ootuste ja reaalsete võimaluste vahel.
Eesti ja eestlased on tuntud kui innovaatilised, nutikad ja kiired uute tehnoloogiate rakendajad. Eestlaste armastus loominguliste, lihtsate ja praktiliste lahenduste vastu on pannud aluse edulugudele internetis ja mobiilsete tehnoloogiate valdkonnas. Ma usun, et need Eesti kui riigi ja eestlaste kui inimeste positiivsed omadused peaksid olema tugevamalt esindatud ka Estonian Airi näo kujundamisel. Me alustame uue Estonian Airi rajamisega juba täna, käivitades projekti „Minu Estonian Air“. Projekt annab meie töötajatele, klientidele, omanikele ja partneritele võimaluse osaleda meie endi tulevikulennufirma kujundamisel.“
Kõlab nagu USA presidendikampaania kõne, eks. Tõsi, selle saatiski välismaine mees Tero Taskila. Taskila oli kuni selle päevani eestlastele täiesti tundmatu suurus. Temast ei olnud keegi – hästi, mõni inimene siiski oli – silpigi kuulnud.
Peatselt muutus aga kõik. Taskila maaletooja oli toonane Estonian Airi nõukogu esimees, selleaegse majandusministri Juhan Partsi soosik Joakim Helenius. Helenius ei tundnud Taskilat isiklikult, kuid sai teada, et Tero pidi tubli ja nutikas „poiss“ olema.
Tol 1. juunil said eestimaalased teada ka seda, et Taskila toob „endaga kaasa ligi 14aastase kogemuse lennunduse võtmevaldkondades, nagu kommerts- ja strateegiline juhtimine, samuti head käitusalased teadmised.
Taskila alustas oma lennundusalast karjääri Finnairis, töötades mitmetes olulistes divisjonides, nagu maapealne teenindus, IT, liinivõrgu planeerimine (sh Euroopa-Aasia liinivõrgustiku strateegia kujundamine), suundudes sealt edasi vanemkonsultandiks firmasse Lufthansa Consulting. Ta on töötanud mitmesuguste ümberkorraldusprojektidega maailma erinevates paikades. Enne Estonian Airiga liitumist töötas ta viis aastat juhtivatel positsioonidel Lähis-Ida ja Euroopa lennufirmades, nagu Qatar Airways, Gulf Air ja AirBaltic.“
Paljutõotav algus. Ka palk, mille Estonian Airi nõukogu koosseisus Aare Järvan, Raul Allikivi, Joakim Helenius, Valdo Randpere, Heldur Meerits ja Bo Zakrisson Taskilale määras tõotas palju. Isegi nii palju, et hetkel, kui avalikkus selle suurust kuulis, vajus paljudel suu ammuli.
Taskila on olnud läbi aegade kõige kõrgema palgaga riigifirma juht. Tema igakuine palk ulatus 33 000 euroni. Nn suure palga pärast palju peksa saanud Sandor Liive sissetulek oli Taskila palga kõrval peenraha. Aga kui palk on suur, siis võiks Estonian Airis tekkida ka üle keskmise kobe majandusedu.
Taskila üritas tekitada Tallinnast õhusadama transiitreisijatele. See eeldas lennupiletite hinna langetamist ja juhtus, et näiteks Soomest Tallinna kaudu Brüsselisse lendamine sai odavamaks kui Tallinnast otse Brüsselisse lendamine. Taskila korrutas igas ettekandes, et kahjumlikud lennuliinid võivad tuua majandusele kasu teise nurga alt – turistide ja ärireisijate kujul. Milles, tõsi, on oma iva sees.
Mõned kuud pärast Taskila ametisse saamist kinnitas Estonian Airi nõukogu Taskila uue äristrateegia. Sellele andis heakskiidu majandusminister Juhan Parts ja tervikuna kogu valitsus. Estonian Air ähvardas tollal paari kuuga rahast tühjaks joosta ja vajas järjekordset kapitalisüsti.
Parem juba, kui see süst läheks konkreetsele tegevuskavale, mitte lihtsalt jutu peale, et võtke ja tehke midagi. Nii tõotabki valitsus anda Estonian Airile mitmes osas 30 miljonit eurot jõulise kasvustrateegia elluviimiseks.
Taskila uus strateegia käivitus täies mahus 2012. aasta aprillis koos uue suvise lennuplaaniga. Eesti turismifirmad olid vaimustuses, ettevõtjad kiitsid, et nüüd saab nii paljudest kohtadest otse Eestisse tulla või siit otse välismaale lennata. 25 sihtkohta!
Sama aasta mai alguses arutab Estonian Airi nõukogu eelarvet. Aprilli reisijanumbritel pole väga vigagi. Tõsi, Taskila tiim ei osanud reaalset seisu kommenteerida, sest piletimüügi info jõudis kohale mõningase viitega.
Alles mai lõpus helistas Estonian Airi finantsjuht Wade Stokes ettevõtte nõukogu esimehele Joakim Heleniusele ja ütles, et majandustulemused on kohutavad. Uue strateegiaga teenis firma juba esimese kuuga 2,5 miljonit eurot kahjumit, mis oli täiesti ootamatu. Nõukogu satub paanikasse.
Taskila peab 2012. aasta sügisel välja tulema kaheksa miljoni euro suuruse säästukavaga. Oktoobri viimasel päeval katkes valitsuse kannatus ja Taskila vallandati. In corpore astus tagasi ka Estonian Airi nõukogu. Ajal, kui Taskila võttis vastu veel 100 000eurose lahkumiskompensatsiooni, vajas Estonian Air uut riiklikku rahasüsti. Majandusminister Parts paukus, aga sellest ei olnud abi.
Samal päeval, mil Taskila pidi uutele jahimaadele suunduma, teatas Estonian Air, et ettevõtte üheksa kuu kahjumiks kujunes 20,2 miljonit eurot. 2011. aastal oli kahjum samaks ajaks 11,2 miljonit eurot. 2012. aasta kahjum kujunes Estonian Airile läbi aegade kõige suuremaks ehk ligikaudu 30 miljoni euro suuruseks.
Taskila ei soovinud pärast vallandamist selgitusi jagada. Tõele au andes, Taskilat ei saa ka kehvades majandustulemustes süüdistada, sest tema täitis kohusetundlikult Estonian Airi nõukogu ja Estonian Airi üldkoosoleku ehk majandusminister Juhan Partsi heakskiidetud ettevõtte arenguplaani.
2013. aasta aprillis ütles Taskila juhtimisajakirjale Director, et oli vallandamisteate järel loomulikult pettunud, kuid tal ei olnud mingit põhjust olla kuri või vihane.
„Tegemist oli omaniku otsusega, kes võttis oma tegude ehk siis minu palkamise ja minu visioonile rohelise tule andmise järel ka vastutuse. Riiklikku lennufirmat saab edukalt luua vaid riikides, mille elu ei tiirle nelja-aastaste valimistsüklite ümber. Kui lisada siia kohalikud valimised, siis veel lühemate tsüklite ümber. Ainuvalitsusel põhinev riik pakub lisaks rahale ühe olulise komponendi ehk aja – lennufirma loomiseks on vaja palju aega ja kannatust, mida valimistest valimisteni elavatel ühiskondadel kahjuks ei ole,“ viskas Taskila kinda kannatamatule Eesti valitsusele.
