Eesti Pank tahab tugevdada kapitali
Eesti Pank tahab tulevikku vaadates tugevdada kapitali.
Meie keskpank on Eurosüsteemi keskpankadest ühe väiksema kapitalipuhvriga võrreldes osalusega ühiselt jaotatavas rahapoliitilises varas. See tähendab, et võrreldes ühiselt võetud riskidega on Eesti Pangal teistest keskpankadest nigelam võime negatiivsete arengute korral kanda võimalikke kahjumeid.
Eesti osa ühistes varades on 2,182 miljardit eurot, kuid selle vastu on kapitalipuhver vaid 451 miljonit eurot ehk 21% varadest.
Kõige hullemas seisus on Slovakkia keskpank, kelle kapitalipuhver oli negatiivne 3,417 miljardit euroga võrreldes 8,741 miljardi eurose potentsiaalse riskiga. Kõige paremini on potentsiaalsed riskid kaetud Iirimaal, kellel on 12,542 miljardi eurone kapitalipuhver 13,134 miljardi eurose riski vastu ehk 95% kate. Saksamaa keskpanga kate on 61%, Prantsusmaa omal 64% ja Itaalial 78%. Euroala keskpankade keskmine tase on 47%.
Eesti Panga kapitalipuhver peaks strateegia kohaselt kasvama veel umbes 2,7 korda ehk umbes 1,2 miljardi euroni, kirjutas Eesti Pank reservkapitali suurendamise seletuskirjas. Eesti Pank on seisukohal, et kapitalipuhvrite järk-järguline suurendamine võiks toimuda ka reservkapitali suurendamise teel. Eesti Panga seaduse kohaselt kaetakse keskpanga kahjum reservkapitalist ning kui sellest ei piisa, võib riigikogu loal kasutada kahjumi katmiseks ka põhikapitali.
Eesti Panga viimaste riskihinnangute põhjal jääb nimetatud minimaalne kapitalivajadus pisut alla 500 miljoni euro. Sellest tulenevalt võiks Eesti Panga hinnangul reservkapitali piiri tõsta praeguselt 100 miljonilt eurolt 500 miljoni euroni.
„Meie eesmärk on, et Eesti Panga kapitalipuhvrid oleksid Euroopa Keskpanga kapitalivõtit arvestades euroala keskpankade keskmisel tasemel,“ ütles Viljar Rääsk Eesti Panga avalike suhete allosakonnast. „Kapitalipuhvrite suurendamise osas on alates 2012. aasta kevadest olnud nii põhjus kui ka eesmärk samad. Kapitalipuhvreid tahame suurendada, kuna euroala keskpangana on Eesti Panga finantsriskid märgatavalt kasvanud.“
„Reservkapitali erinevus muude kapitalipuhvritega on selles, et selle kasutuse eesmärk on seaduses kirjas. Muude kapitalipuhvrite puhul määrab nende otstarbe keskpanga nõukogu kehtestatud põhikiri,“ jätkas ta. „Aga tasub märkida, et ka muude kapitalipuhvrite puhul on põhikirjas märgitud, et puhvreid kasutatakse kahjude katmiseks. Lisaks on ka keskpanga nõukogu heaks kiitnud ettepaneku suurendada reservkapitali mahtu. Seega on eesmärgiks tulevikku vaadates viia keskpanga kapital senisest veelgi tugevamale alusele.“
