Michal selgitas, et Euroopa Komisjoni otsuse puhul, et lennufirma peab riigile raha tagastama, on teatavad tähtajad, millal peab komisjonile teatama meetmetest, et kuidas raha sisse nõudma hakatakse. See aeg, mille jooksul peab riik hakkama raha sisse nõudma on neli kuud.

„Riik loomulikult ei saa sellest nõudest loobuda ja ma arvan, et Euroopa Komisjoni selliste otsuste laiem mõju on ikkagi see, et turu moonutus kõrvaldada,“ vastas Michal neljapäevasel valituse pressikonverentsil Ärilehe küsimusele.

Michal selgitas, et kui see nõue oleks väiksem, siis saaks Estonian Air selle ära maksta, kas makseid ajatades või laenu võttes, kuid hetkel lennufirmal seda võimekust ei ole.

Eile teatas Estonian Air, et teeb kõigile kreeditoridele ettepaneku, et töötajad saaksid oma hüvitise kätte esimeses järjekorras ning alles seejärel tegeletakse edasi ülejäänud nõuetega. Michal ei pidanud ebatõenäoliseks, et teised võlausaldajad võivad leebuda ja tulla kaasa plaaniga töötajate koondamishüvitised enne ära maksta.

„Ilmselt võlausaldajad mõistavad, et igaüks saabki sealt ainult teatud osa nii likvideerimise kui ka pankroti puhul ning mõlemal juhul on põhiline ikkagi see, et töötajad saaksid kätte oma koondamishüvitised,“ selgitas Michal.

Ministri hinnangul oleks loomulikult parem kui teised võlausaldajad oleksid nõus riigi positsiooniga ning töötajate saaksid oma hüvitise vastavalt kollektiivlepingule, mis oleks töötajate jaoks selgelt suurem summa.

„Kui see ei õnnestu, siis on pankrotiprotsess, mis tähendab, et töötukassa kaudu saavad nad ikka oma koondamishüvitised. Eelistus oleks muidugi likvideerimine ja teiste võlausaldajate nõusolek,“ lisas Michal.

Küsimusele, kas riik kavatseb võtta Estonian Airi võlanõuded üle ja eraldada hoopis reservist töötajatele ettenähtud koondamishüvitised, vastas Michal, et seda küsimust ei ole valitsus täna veel arutanud. „Kui Estonian Air teeb meile selle ettepaneku, siis me saame ka omalt poolt vastata. Töötukassa mehhanism on samuti olemas,“ märkis ta.

Vahe selle vahel, kas töötajad saavad hüvitised vastavalt koondamishüvitistele või töötukassa kaudu, on siiski võrdlemisi suur. Michali sõnul on vahe umbkaudu selline, et keskmise staažiga piloodil oleks kollektiivlepingu järgi saada umbes 40 000 eurot ning töötukassa puhul umbes 20 000 eurot. Michal nõustus, et vahe on olemas ja loomulikult oleks kenam, kui hüvitised tuleksid kollektiivlepingu järgi.

„Estonian Air selle ettepaneku teeb jama loodan, et teised võlausaldajad on sellega päri. Riik on suurim, riik annab tooni. Kui teised võlausaldajad ei nõustu, siis on selline hüvitis töötukassa kaudu nagu seadus ette näeb,“ lisas Michal.