Pank selgitab, kuidas petturid tehtud kaardimakse oma kontole tagasi kutsuvad

Käesolevaks hetkeks on suurem osa riikidest läinud üle kiibipõhistele kaartidele ning magnetriba kaart on meie kaubanduses erandlik nähtus. Seda rohkem peaks see kaupmehe tähelepanu äratama, selgitab SEB pank oma kommentaaris.

Kasulik kirjutas, kuidas restoran Roots Viimsis langes petuskeemi küüsi, kui suve jooksul külastas neid mitmel korral eesti keelt kõnelev paar, kes tasus välismaise magnetribaga krediitkaardiga ning hiljem panga kaudu raha tagasi nõudis, sest teenindaja teadmatusest või õnnetu juhuse läbi oli unustatud kviitungile allkirja küsida.

SEB panga kommunikatsiooni projektijuht Maarja Gavronski ütles, et sellised juhtumid on pigem erand ning pank puutub selliste olukordadega harva kokku. Seda tähelepanelikumad peaks Gavronski sõnutsi olema aga teenuspakkujad ning kaupmehed.

"Magnetribaga krediitkaardi tehingu peab juba füüsiliselt teisiti sooritama. Selliste tehingute puhul tuleb kindlasti meeles pidada, et kviitungile tuleb võtta ka kaardivaldaja allkiri ja suuremate summade puhul isik tuvastada," selgitas ta.

Samuti juhtis Gavronski tähelepanu tõsiasjale, et on ka riike, kes väljastavad allkirjapõhiseid kiipkaarte. Kaart käitub nagu kiipkaart, kuid kviitungil on tavalise ’PIN kinnitatud’ märke asemel allkirjapaneel, kuhu tuleb samuti võtta kliendi allkiri.

"Kiipkaardiga sooritatud ning PIN koodiga kinnitatud tehingud on muutnud kaupmehe elu oluliselt lihtsamaks ja mugavamaks, kuid see ei tohi kaupmehe tavapärast valvsust uinutada. Kõige lihtsam on jälgida terminali juhiseid ning kviitungi formaati. Kui kviitungil on andmeväli allkirjale, on kohustus sellele kindlasti ka kliendi signatuur võtta," andis SEB-i kommunikatsiooni projektijuht näpunäiteid.