Ajaplaneerimisnipid, mis on aluseks edukale karjäärile
Olles ka firma suurim töönarkomaan, võib inimene tuulde lasta tohutult palju väärtuslikku aega keskendudes liialt pisiasjadele või tegeledes mitme asjaga korraga. TIME leiab, et ka iga 20-ndates karjääri alustav noor peaks järgnevaid ajaplaneerimisnippe järgima.
Aega on alati ning aeg paneb paika prioriteedid
Tegelikult survestame me kõik endeid liialt mõttega justkui aeg mingi ülesande lõpetamiseks saaks otsa ja hiljem pole selle tegemiseks enam aega. Aega on alati ja kui sa mõnda ülesannet selle tähtaja raames ei lõpetanud, siis järelikult ei pidanud sa seda piisavalt kiireloomuliseks või nauditavaks, et oma prioriteediks seada.
Tööta tööajal ning lõõgastu puhkeajal
Tööle minnes on kasumlik end täielikult töölainele häälestada ja kõik segavad faktorid sotsiaalmeedia või muu taolise näol välja lülitada. Nii jõuad sa tööajaga suurema mahu ülesandeid täita ja jääb tegelikult rohkem aega, et hiljem puhata.
Lõpeta rööprähklemine
Mitmed teaduslikud uuringud on näidanud, et inimaju suudab kauem ning rohkem keskenduda, kui suunab oma tähelepanu korraga ühele konkreetsele teemale või probleemile. Aina kiirema elutempoga maailmas on enamus inimesi aga rööprähklejad (multitaskers) ning tegelevad mitme asjaga korraga, kurnates nii oma aju ja vähendades tähelepanuvõimet.
Tähtajad mõjuvad motiveerivalt
Tööülesannete täitmine läheb alati kiiremini, kui inimesel on selleks jäetud vähem aega. Märgi näiteks enda graafikusse sümboolsed varasemad tähtajad teatud tööde lõpetamiseks – nii jagub sul rohkem motivatsiooni ja vajadust seda tõepoolest ka teha.
Töörütmi jõudmine on tihti keerulisem kui töö ise
Suuremad ülesanded ning kohustused võivadki hommikul kell 8-9 tunduda liiga eemaletõukavad ning hirmutavad väljakutsed. Argipäeva alguses töörütmi saavutamine on lihtsam, kui alustada esimesena olulisematele töömeilidele vastamisega ja muude tavapäraste tegevustega.
Rohkem töötunde ei tähenda produktiivsemat tööpäeva
Rahvakeeli öeldakse, et nüri noaga leiba ei lõika ja hilised töötunnid ning õhtusse lükkuvad ülesanded inimese mõtlemisvõimet ning meelt just nüristavadki. Oma tööülesannetega tuleks ühele poole jõuda selleks mõeldud aja jooksul, et siis puhkama suunduda.
Olulisemad kohtumised tuleks seada päeva esimesse poolde
Kui terve päeva vältel ärevusega oodata pärast lõunat kell 4 toimuvat ärikohtumist, on inimese keskendumisvõime teiste ülesannete sooritamisel ülejäänud päeva jooksul üsnagi häiritud. Seepärast on aega planeerides kasumlikum olulised kohtumised läbi viia enne lõunat.
Tee nii palju märkmeid kui võimalik
Inimesel on võimatu kõiki tähtsaid ning vähemtähtsaid mõtteid ja tegemisi meeles pidada. Seepärast on hea idee need märkmikusse, paberilehele, nutitelefoni või kalendrisse kirja panna ja hiljem kui aega on, nende juurde naasta. Samas toimib mõtete kirjalik talletamine ka hea abinõuna – nii ei ketra me seda enam peas mitmeid kordi läbi ja saame tähelepanu teistele asjadele suunata.
