Uuringu kohaselt, mis seadis riigid paremusjärjestusse protsentnäitaja alusel, kui suur hulk inimesi omab juurdepääsu elementaarsete hügieeninõuetega tualettruumile, on halvimas seisus Lõuna-Sudaan, kus 93-protsendil inimestest pole võimalik sellisel kujul kemmergus käia. Peale selle on Lõuna-Sudaanis kõige nakkusohtlikumad tualettruumid.

Lõuna-Sudaanile järgnesid Nigeeria (89,1 - protsendil puudub ligipääs), Togo (88,4%), Madagaskar (88%) ja Tšaad (87,9%).

Organisatsiooni WaterAid poolt läbi viidud uuringus uuriti sanitaarsete kemmergute kättesaadavust nii arengumaades kui ka arenenud riikides. Viimaste puhul jõudis tabeli tippu idanaaber Venemaa – enam kui veerandil Venemaa rahvastikust puudub ligipääs sanitaarsetele ning privaatsetele tualettruumidele.

Venemaale järgnesid Moldova (23,6-protsendil puudub ligipääs tualettruumile), Rumeenia (20,9%), Bulgaaria (14%) ja taaskord Eesti naaber Läti, kus 12,2-protsendil inimestest pole võimalik kasutada hügieeninõuetele vastavat vetsu.

Uuringu kohaselt pole Eestis 2,8% inimestel kogu rahvastikust juurdepääsu sanitaarsele kemmergule. Sellega jäime üsna tabeli helgemasse otsa, põhjanaabri Soome (2,3%) ja näiteks Luksemburgi (2,4%) järele.

Tualettruumide vilets või lausa olematu seisukord võib viia joogivee ning toidu reostumiseni, tõstes tohutult kõhulahtisuse ja sooleprobleemide nakatumiste arvu. Kõhulahtisus on maailmas teine tõsiseim alla viieaastaste laste suremuse põhjus. 58% neist haigestumistest oleks ennetatav sanitaarsete tualettruumide ning hügieeninõuete täitmisega. Iga aastaga oleks võimalik päästa 315 000 alla viieaastase lapse elu.

ÜRO defineerib elementaarsete sanitaartingimustega tualettruumina klosetti, mis hügieeninõudeid järgides võimaldab inimesel igapäevaste toimingutega ühele poole saada – olgu tegu mehaanilise või manuaalse vee peale tõmbamisega, mis suunab väljaheited eraldi torustikku, kogumismahutisse vms. Kuivkäimlad kvalifitseeruvad samuti sanitaarnõuetele vastava vetsuna, kui neid regulaarselt tühjendatakse.