Teadlased on tõestanud, et erinevate inimeste organismid reageerivad sama toidu söömisele täiesti erinevalt. Nii ongi sinu sõbra figuuril märgata suurepäraseid tulemusi dieedist, millest sinul pole samal ajal absoluutselt kasu olnud.

Juhtivad teadlased Eran Segal ja Eran Elinav Weizmanni teadusinstituudist keskendusid veresuhkru taset tõstvale näitajale kui paljude dieediplaanide nagu Atkinsi, Zone (tsooni dieet) ja South Beach (Lõunaranniku või Agatstoni dieet) kesksele muutujale. Toidu glükeemiline indeks ehk GI on arvnäitaja, mis mõõdab erinevate toitude mõju inimese veresuhkru tasemele. GI’d on alati peetud kõikide inimeste puhul fikseeritud ehk muutumatuks numbriks, kuid nagu selgus - seda see pole.

Teadlased jälgisid 800 tervet ning normaalse veresuhkru tasemega vabatahtlikku vanuses 18 kuni 70 ning kogusid nende kohta teavet küsimustike, mõõtmiste, vereproovide ning erinevate läbivaatuste teel.

Kõik osalejad talletasid oma päevase toitumiskava ja elustiilile omased iseärasused nutiseadmetesse. Nii toitusid 800 inimest igal hommikul sama, standardse hommikusöögi menüü järgi, mis sisaldas näiteks kindla toiduainena saia. Hiljem loodi igale katsealusele kaks toitumiskava - üks oletuslikult halb (sisaldas näiteks rohkem süsivesikuid) ja teine hea.

Enne uuringut oldi juba veendumusel, et vanus ning kehamassi indeks avaldavad mõju veresuhkru tasemele, kuid hiljem selgus, et peale selle reageerisid samas vanuses ning sama kehamassiga katsealused samadele toitudele erinevalt. Samuti osutusid "halbadeks" peetud dieedid erandlikult heatoimelisteks ning vastupidi.

Teadlased järeldasid, et iga inimese individuaalse ainevahetuse ja toitumisplaani kaardistamine ning nende omavaheline kooskõlastamine on tõenäoliselt dieedimaailma tulevik. Läbiviidud uuring pakkus üllatusi juba katsealustelegi.

Ühel juhul oli tegu keskealise naisega, kes sai katse käigus teada, et tema veresuhkru tasemele mõjusid laastavalt tomatid. Olles proovinud mitmeid tegelikult pealtnäha tervislikke dieete värskete köögi- ja puuviljadega, oli tal endiselt ülekaalu ning vastupidavusega probleeme. Seda seetõttu, et tomatites leiduvad osakesed viisid antud katsealuse veresuhkru taseme hüppeliselt kõrgeks ja pärssisid kaalulangetust.

Tuginedes uuringu käigus kogutud teabele, lõid teadlased algoritmi, mis koondab sadu erinevaid inimorganismi tervisliku seisundi näitajaid ja loob nendest spetsiaalselt sellele indiviidile toitumiskava. „Tulemused olid väga üllatavad nii meile kui ka osalejatele,“ selgitasid arstid.

„Mitmelgi juhul ei avaldanud positiivset mõju salat ja värsked saadused, vaid mõningatele katsealustele mõjus tasakaalustavalt mõõdukas koguses alkoholi, šokolaadi või jäätist,“ ütles Eran Segal ja laiendas märkimisväärselt seni levinud arusaama toimivast dieedist.