Mattila: Soome astub tõeliselt LNG ajastusse järgmisel aastal
Veeldatud maagaas ehk LNG kujundab energeetikat ümber mitmes turuvaldkonnas. Muutused on parajasti käsil ka Balti- ja Põhjamaades ja see teema on tekitanud – arusaadavalt ja teenitult – rohkesti vaidlusi.
Hiljutine debatt vajab aga veidi täpsustamist. Erinevalt sellest, mida mõnedes sõnavõttudes on mõista antud, on ka Soomes lähiaastatel kujunemas kompleksne ja konkurentsivõimeline veeldatud maagaasi ehk LNG taristu.
Skangas on Põhjamaade LNG ekspert, kellel on juba LNG terminal Norras Øras ja Rootsis Lysekilis. Skangasil on Norras asuva Risavika veeldamistehase kasutamise ainuõigus ja oma veeldamistehas Soomes Porvoos.
Soome astub tõeliselt LNG ajastusse 2016. aastal, kui läänerannikul Poris valmib Skangasi tellimusel ehitatud 30 000kuupmeetrine LNG terminal. Peale selle on Skangas osanikuks Põhja-Soome Torniosse rajatavas 50 000kuupmeetrises LNG terminalis, mis valmib 2018. aastal. Nende projektide näol on tegemist oluliste investeeringutega, millel on märkimisväärsed mõjud tööhõivele.
Tänu LNG-le on maagaasi konkurentsivõimelise hinnaga keskkonnaeelised kättesaadavad senisest suuremale hulgale tarbijatele, sest LNG tarnimine ei sõltu gaasivõrgust. Soomes ongi LNG nõudlus kõige suurem väljaspool gaasivõrku asuvates piirkondades ja veonduses, kus see on konkurentsivõimeline alternatiiv naftapõhistele kütustele nii laevade kui ka raskeveokite jaoks.
ELi puhaste kütuste strateegia edendab gaasi kättesaadavust nii sadamates kui ka maanteedel. Skangasi emaettevõte Gasum arendabki Soomes jõuliselt veokitele mõeldud gaasitanklate võrgustikku: käimasoleva arendusprojekti raames ehitab Gasum 2016. ja 2017. aastal Euroopa Komisjoni toel neli raskeveokite LNG gaasitanklat: Helsingisse, Vantaasse, Turusse ja Jyväskylässe.
LNG keskkonnaeelised on selged: LNG kasutamisel vähenevad süsinikdioksiidi heitkogused raske kütteõliga võrreldes ligi 25 protsenti. LNG ei sisalda väävlit ega raskmetalle ja selle põlemisel ei teki kahjulikke peenosakesi. Jaotusvõrgustik ja kasutamiskohad sobivad ümberehitamist vajamata ka taastuvale biogaasile. Näiteks LNG jõul liikuv laev või veoauto võib millal tahes üle minna veeldatud biogaasi ehk LBG kasutamisele.
Nõudlus puhaste kütuste järele kasvab hoogsalt, sest heitenormid muutuvad järjest ambitsioonikamaks. LNG väävlivabadus ja vähene heide teeb sellest ahvatleva alternatiivi ülemaailmsel keskkonnahoidliku tehnoloogia (cleantech) turul, mis pakub nutikatele energialahendustele uusi võimalusi. Püüdkem siis olla Põhja-Euroopas selle arengu esirinnas.
