Lugeja sõnul tuli ta Tallinna lennujaama varahommikul, et kell 7:25 Vilniuse poole teele asuda. Leedu pealinna oleks ta lennuplaani kohaselt pidanud jõudma juba 8:50.

Algselt läkski kõik plaanipäraselt ning reisijad lubati ka lennukisse. Kui kõik reisijad olid juba oma kohtadel, oli lennukis väga külm ning oodata tuli veel 20 minutit. Kristina kirjelduse kohaselt ei suutnud salongipersonal kuidagi tagumist ust sulgeda.

„Meile teatati, et lennuk vajab remonti ning me peame lennujaamas ootama. Ootasime kella 8:45ni, mil lubati anda uut infot. Uue informatsiooni saime aga alles kell 10:15, kui lubati uuesti lennukisse,“ rääkis reisija.

Reisijad said teist korda lennukisse ning ootasid väljalendu. Siis aga ilmnesid uued probleemid. Kristina sõnul ei käivitunud propellerid. Viie minuti pärast suudeti siiski need tööle saada ning lennuk suundus lennurajale.

„Sõitsime lennurajale, kuid tundus, et midagi on siiski korrast ära. Nii avanesid sõidu ajal iseenesest käsipagasi hoiukohtade sulgurid. Seejärel kukkus põrandale lennuteenindaja kutsumiseks mõeldud nupu metallist kinnitus. Me kutsusime siis stjuardessi,“ rääkis Kristina. Viimane teataski reisijatele, et lennuk peab tagasi pöörduma.

Reisija sõnul tundus, et lennuk ei suuda mootori probleemide tõttu lendutõusmiseks piisavalt kiirust koguda.
Reisijad toodi tagasi lennujaama ja nad pidid ootama. Kell 10:35, mil Kristina toimetusega ühendust võttis, olid reisijad veel lennujaama ootesaalis.

„99 protsenti Tallinnast Vilniusesse lendavatest reisijatest on äriinimesed ning lendavad sinna kohtumistele. Paljud neist kohtumistest algasid juba kell 10-11. Saate ise ka aru, et nüüd on lennata mõttetu,“ rääkis Kristina, kes kolleegiga otsustas reisist loobuda ning nõudis lennufirmalt raha tagasi. „Sellises olukorras lennukitega on lendamine lihtsalt ohtlik,“ lausus Kristina.

Nordic Aviation Groupi kommunikatsioonijuht Liis Veersalu lausus, et lennuk startis alles kell 11:22. „Pidime lennukit vahetama, sest sellel ilmnesid tehnilised probleemid,“ selgitas ta.

Veersalu sõnul püüti alguses rikked kõrvaldada ning inimesed lubati lennukisse tagas. „Tundus, et kõik said korda ning lennuk suundus lennurajale, kuid ohutuse huvides otsustati siiski mitte välja lennata ning inimesed toodi lennujaama tagasi, et nad saaksid ümber istuda teise, hommikul Arlandast kohale jõudnud lennukisse.

Veersalu kinnitas, e t juhul, kui viivitus põhjustas inimestele tõsiseid ebamugavusi, tuleks neil pöörduda klienditeenindusse. Lennujaamas said reisijad tema sõnul olulise hilinemise tõttu vautšerid, et nad saaksid neid kohapeal kasutada.