Asekantsler: ükski riik ei ole end rikkaks maksustanud
Läti Seimis oli sel nädalal arutlusel eelnõu, mille jõustumisel langetataks kuni 7000 eurose aastakäibega firmadel maks 5 protsendini. 7000,01 – 100 000 eurose käibega firmadele kehtiks sama määr esimesel kolmel tegevusaastal ning neljandal tegevusaastal tõuseks see 8 protsendini.
„Mitte et „Läti maksuime“ oleks erakordse tähelepanu all, aga me üldiselt üritame olla oma naabrite arengutega kursis. Alles kaks nädalat tagasi oli meil kokkusaamine Läti ja Leedu kolleegidega, kus me palusime neil valgustada meid, mis on olnud viimase aja arengud ja mis on lähiaja plaanid selle teema osas. Eestile ei avalda need arengud laiemas plaanis mingit mõju, võib-olla ehk siis vaid piiriäärsetes piirkondades,“ ütles rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov Ärilehele.
Väikeettevõtjate kolimine ei saa tema sõnul kuidagi mõjutada maksulaekumisi Eestis, kui tegevus jääb Eesti territooriumi piiresse.
Isegi kui lätlaste katsetusi ettevõtluskeskkonna parandamiseks ei saada edu, siis vähemalt ei saa öelda, et nad poleks üritanud. Kuidas on aga lood Eestis?
„Meile on valitsuse poolt tehtud ülesandeks analüüsida alternatiive lihtsustamaks mikroettevõtluse maksustamist. Hetkel on aktiivselt töös käibe piirmäär, mille täitumisest alates peab end käibemaksukohustuslaseks registreerima. Valitsus on lubanud tõsta seda 25 000 eurole. Meil on see hetkel 16 000 eurot, aga Lätis ja Leedus on see umbes kolm korda suurem,“ ütles Jegorov.
„Oleme seetõttu uurimas võimalusi ja otstarbekust, et ka Eestis oleks see 50 000 euro piirimail,“ lisas ta.
Maksupoliitika ei garanteeri majanduskasvu
Eesti majanduskasv jäi tänavu kolmandas kvartalis üsna kasinaks, eriti võrreldes Läti ja Leeduga. Tõus oli vaid 0,5 protsenti. Kas maksusüsteem ei võiks olla üks koht, mille peale vaadata, et majandus taas kasvama saada?
„Ükski riik ei ole seni suutnud end rikkaks maksustada. Maksumaastikul propageeritakse meil nii maksusoodustusi ühtedele kui ka kõrgemat maksukoormust teistele. Maailmas ja ka Euroopas on meist rikkamaid riike nii oluliselt madalama maksukoormusega (nt Iirimaa, Šveits) kui ka oluliselt kõrgema maksukoormusega (nt kõik Põhjamaad),“ sõnas Jegorov.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben nentis, et väikese avatud majanduse puhul ei peaks liiga palju tähelepanu pöörama ühe kvartali kasvule, kuna ühekordsete tegurit mõju võib olla suur.
„Vaadates Balti riikide majanduskasve viimase aasta või kahe jooksul on näha, et arengud on olnud suures plaanis sarnased. Eesti puhul on pidurdavaks teguriks paigal tammuva Soome suur osakaal ekspordis. Samas kui Leedu naabruses on suur Poola, kes selles kriisis pole majanduslangust kogenud. Kuid tõsi on see, et kogu ELi majanduskasv on endiselt väga aeglane ja maksupoliitika ei ole ilmselt selle peamine põhjus,“ leidis ta.
