Eesti koolides pakutakse aina enam taimetoitu: veganlus on kauge tulevikumuusika
Kui Eesti neiu lõpetas oma populaarsust kogunud videopostituse, suundudes Soome kooli sööklasse vegantoitu sööma, siis enamikel Eesti õpilastel ei tule ilmselt pähegi ega ole võimalust valida mitme erineva lõuna vahel. Eesti vegan seltsi juhatuse liige Ireene Viktor räägib, et vegantoite (ei sisalda liha, kala, piimatooteid ja mune) pakutakse vähestes kohtades ning reeglina on saadaval lihavabu ehk taimetoite. Viktori sõnutsi on üldhariduskoolides suurem tõenäosus saada taimetoitu erakoolides või n-ö eliitkoolides.
Rocca al Mare kooli (RaM) toitumisõpetuse ja kodunduse õpetaja Kaie Mei selgitab, et taimetoit on samas hinnas segatoiduga ning lisa väljaminekut sellest ei teki, seega ei saa alternatiivse menüü võimaldamist või mitte võimaldamist siduda rahaliste vahenditega. „Pered annavad oma eelistustest sööklale ette teada, et viimane saaks oma tegevust planeerida. Kodus tuleb otsustada, mis päevadel taimetoitu süüa soovitakse ning siis teab söökla vastava arvu lõunaid ette valmistada,“ kirjeldab Mei asjakorraldust.
Taimetoitu on alternatiivina segatoidule RaM-is pakutud mitmel aastal ja põhiinitsiatiiv tuli lastelt ja nende vanematelt. Taimetoit on kalkuleeritud lakto-ovovegetaarluse põhimõttel ja erineb segatoidust ainult põhiroa poolest (lisandid on kõigile ühesugused).
„Ma ei imesta, kui aja jooksul jõuame selleni, et vähemalt korra nädalas on tasakaalustatud taimetoit kõigi valikus, sest vastava soovituse andis ka WHO oma eelmise aasta raportis,“ rääkis Mei ja lisas, et taimetoidu teemat on järjepidevalt ka tundides käsitletud. "Sooja vegantoidu pakkumisele pole mulle teadaolevalt sööklale ettepanekuid tehtud, kuid samas vegan-elulaadiga inimesi meie perede hulgas on," jättis Mei koolitoidu tuleviku osas otsad lahtiseks.
Peale RaM-i teadis Ireene Viktor vegan seltsist nimetada ka Tartu Treffneri gümnaasiumi, kus on eraldi taimetoidumenüü, kuid tunnistas, et täpne ülevaade taimetoitu pakkuvatest haridusasutustest puudub. „Vahel jõuavad õpilased ise koolisööklaga kokkuleppele, et soovivad ja ka saavad eraldi vegantoitu, kuid sellisel erandlikul juhul ei vasta see eine tavaliselt tervisliku toidu nõuetele ega ole eriti toitev. Näiteks saab vegan lihtsalt kartuli koos suurema portsjoni salatiga,“ tõdes Viktor murekohta.
Tallinna ülikooli kohvik Oaasi võib alternatiivse toitlustuse osas pidada ehk suunanäitajakski. Pakutakse nii taime- kui ka vegantoitu ning seda nüüdseks kaks aastat. Jonas Kunberg Oaasi kohvikust sõnab, et populaarsus võrreldes eelmise aastaga tõusnud hüppeliselt. „Tudengite ja majarahva seas on Oaasi taimetoidu korrus väga populaarne ja püsikliente leidub ka väljaspool maja,“ rõõmustab Kunberg. TLÜ taimetoidu kohvikus on valikus kolm erinevat rooga ning üks supp.
Tallinna tehnikaülikoolis on samuti erinevate kohvikute menüüdes tavaliselt saadaval lihavabu, kuid mitte vegantoite. Ülikoolide alternatiivsete menüüde edu taga ongi juba teadlikuma eelistusega noor inimene, kes peale tervisliku aspekti taimetoitu ka maitseelamuseks peab.
Keskkonnaterviseosakonna peaspetsialist Olga Gurjanova selgitab, et järelevalvet toitlustamisele kehtestatud nõuete täitmise üle koolieelsetes lasteasutustes ja koolides (põhikoolid ja gümnaasiumid) teostab terviseamet. Näiteks kahenädala menüü koostamisel peab toitlustaja lähtuma sotsiaalministri määruse (nr 8) nõuetest. Üks määruse punktidest määrab valkude (sh loomsed valgud) sisalduse kahenädala menüüs.
Hea lugeja, anna meile kasulik@delfi.ee või kommentaariumis kirjutades teada, kas tead haridusasutusi (eelkoolid, koolid, ülikoolid jt), kus pakutakse alternatiivse menüüna ka taime- või vegantoite.
