LOE, millest tõsisest võib märku anda aeg-ajalt sügelev nahk
Mõned sügelushood on mitte nii intensiivsed, teised hulluksajavalt tõsised, vahendab Consumer Reports.
Tõsisemad sügelushood võivad mõjutada lausa une- ning üleüldisemat elukvaliteeti. Õnneks enamik neist - need, mis on tingitud mõne putuka hammustusest, kokkupuutest allergiat tekitavate mürkide, kanga või kosmeetikaga - kaovad või mööduvad lühikese aja jooksul iseenesest.
Mõni sügelus võib muutuda aga krooniliseks (selline, mis kestab juba kauem kui kuus nädalat järjest) ning vajab seega ka tähelepanu. Tähelepanu tähendab nahabiopsiat diagnoosimiseks.
Kroonilise sügeluse käes vaevleb ühe hiljutise uuringu kohaselt lausa 8 protsenti norrakatest. Sama uuring, mis viidi läbi Saksamaal, leidis, et lausa 17 protsenti sealsest tööealisest populatsioonist vaevleb selle ebameeldiva konditsiooni käes..
Erinevad sügelused vajavad ka erinevat lähenemist. Kõige olulisem on aga astuda esimene samm ja küsida abi arstilt.
Kui keha sügeleb igalt poolt
See olukord tabab vanemaealisi inimesi, kelle nahk hakkab kuivama ning sellest tulenevalt sügelema. Eriti probleemseks muutub olukord talvel, kui toas on soe ja kuiv õhk. Vananedes kaotab nahk võime end niisutada ning kuiv õhk lisab siin oma osa.
Õige hoolitsemine võib aga abiks olla. Vältida tuleks enese liigset pesemist. See peseb ära kõik vajalikud naturaalsed õlid, mis meie naha pinnal on. Vanni asemel tuleks käia duši all ning mitte kunagi end liialt kuuma veega pesta. Pärast pesemist tuleks nahka niisutada mõne kreemiga. Nahka võib ka päeva jooksul niisutada.
Kuid kui need protseduurid sügelust ära ei kaota, siis tuleb kindlasti pöörduda arsti juurde. Probleem võib olla palju tõsisem. Sügelus võib kaasneda aneemiaga, aga ka kilpnäärme, maksa või neeruhaigusega. Sügelust võib põhjustada ka mõni vähkkasvaja - kõige tüüpilisemalt on selliseks vähitüübiks lümfoom.
Piirkondlik sügelemine
Kui sügelustunne on vaid ühes konkreetses kohas (või kahes), siis enamasti on siin tegemist „sügeles-sügasin-sügeles-sügasin" olukorraga, mis kipub muutuma omamoodi nõiaringiks. Seda võib ette tulla mitu korda mitme kuu või isegi aasta jooksul.
Et seda peatada, tuleks osta niisutavat käsimüügist saadavat kreemi, mis sisaldab kas kapsaitsiini või lidokaiini või siis retseptiravimiga kreemi, mis sisaldab doksepiini või kortikosteroide. Ja lisaks - püüa sellele kratsimisihalusele vastu seista! Ära süga!
Mis sügelust põhjustab?
Üleüldine sügelemine on tegelikkuses üks kõige sagedasemaid põhjuseid, miks inimesed professionaalset abi küsivad. Kui sügelusega kaasneb ka lööve, on enamasti põhjuseks antibiootikumid. Kõige sagedamini penitsilliin ja sulfaate sisaldavad ravimid.
Kuid ka toidud võivad olla sügeluse põhjustajaks. Kui sul on mõne toidu suhtes allergia, võib seda süües järgneda allergiline reaktsioon, mis ei pruugi avalduda tõsisel kujul, aga tekitada lihtsalt sügelust. Nii võib näiteks meretoidu vastu allergiline inimene sõltuvalt allergia raskusastmest näha pärast kala söömist kohe muutusi oma nahal.
Sügeluse taga võib olla ka putukahammustus või seenhaigus. Seen elutseb neis kohtades, kus on pime, soe, niiske - näiteks kaenlaalustes, jalgadel, kubemes ja rindade all. Piirkondliku seenhaiguse puhul võib abiks olla tuntud geel Clotrimazole. Sageli ei pruugi sellest küll lõplikult abi olla. Diagnoosimiseks oleks siiski arsti abi vaja.
