Naljad legendaarse Nokia3310 vastupidavuse ja purunematuse kohta on saanud läbiviidud uuringu näol teadusliku kinnituse, sest hetkel mitu sada eurot maksvad kõrgtehnoloogilised saavutused on tegelikkuses elementaarse suhtluse ja ühenduse pidamiseks hoopiski kehvemad.

Kuigi tururegulaator Ofcom ei soovinud eraldi brände nimetada, järeldus uuringust, et kõiksugused tehnoloogilised lisad, mis on Apple, Samsungi ja teiste nutitelefoni tootjate seadmetesse lisatud, nõrgestavad telefoni võimet edastada ja püüda signaali kõnede ning tekstsõnumite puhul.

Uuringu käigus testiti laia valikut hetkel müügil olevaid erinevaid populaarseid nutitelefone ja tavalisi mobiiltelefone. Testide käigus vaadeldi, kui nõrka signaali suudavad püüda 3G ja 4G nutitelefonid ning äärmisel juhul 2G võrgus opereerivad mobiiltelefonid. Mõningate nutitelefonide puhul oli kõne vastuvõtmiseks või alustamiseks minimaalselt vajalik lausa kümme korda tugevam signaal kui mitte-nutitelefonide puhul.

Uuringu eesmärk oli juhtida tähelepanu olukorrale, kus sideoperaatorid on sunnitud aina enam laiendama oma võrkude katvust ja püstitama uusi sidemaste täiesti asustamata aladele, et signaale tugevdada. Kõneoperaatorid suunavad aina enam vahendeid oma taristute laiendamisele, kuigi tegelikult mängivad olulist rolli ka tänapäevaste seadmete tehnilised omadused.

Ofcomi järeldused annavad kinnitust ka spekulatsioonile, et varemalt mobiiltelefonide disainis kasutatud plastikkorpused lubasid telefonil signaale kergemini püüda kui tänapäevaste kallite klaas- ning metallikkorpustega nutitelefoni puhul.

Peale andmeside võrkude erinevuste (2G, 3G, 4G) sõltus nutitelefonide puhul signaali püüdmise tugevus isegi sellest, kummas käes telefoni hoiti ning kuhu poole sellest jäi lähim sidemast.