Karm uuring: Eesti õppejõud õpetavad, mida oskavad, mitte seda, mida päriselt vaja läheb
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna abiga valmis MTÜ FinanceEstonia tellimusel Eesti finantssektori inimvara seisundit ja tulevikuvajadusi kaardistav uuring. Uuringust selgub, et finantssektori edasiseks arenguks on vaja lahendada kolm peamist kitsaskohta - muuta kõrgharidus rahvusvahelisemaks, saavutada tihedam koostöö valdkonna ettevõtetega ning koolitada analüütiliste oskustega spetsialiste.
Finantssektori ettevõtete arv on Eestis kasvutrendis ning sellest tulenevalt suureneb ka vajadus kvaliteetse tööjõu järele. Paraku kinnitab valminud uuring, et finantsvaldkonna kõrghariduse kvaliteet tekitab tööandjates muret.
"Ülikoolides õpetatakse sageli seda, mida õppejõud oskavad, mitte seda, mida turuosalised vajavad. Kui lisaks sellele vaadata maailma mastaabis eliitülikoole, siis seal on õppimise kõrval täiskohaga töötamine välistatud. Meil on töötamine aga pigem reegel," kirjeldab FinanceEstonia juhatuse liige Kaido Kaljulaid finantshariduse tänast taset.
Ebapiisav koostöö
Üheks sõlmprobleemiks on ka ebapiisav koostöö ülikoolide ja finantsettevõtete vahel ning praktikute vähene kaasamine õppeprotsessi. FinanceEstonia inimvara töögrupi jaoks muudab selle üllatavaks asjaolu, et paljud ettevõtted on tegelikkuses valmis oma panuse andma. Mingil põhjusel ei ole see sõnum aga ülikoolideni jõudnud.
Uuringu järgi hindavad tööandjad kõige kõrgemalt Tartu Ülikooli magistrantuuri haridusega spetsialiste, Tallinna Tehnikaülikooli magistriprogrammi ning Riia Kõrgema Majanduskooli (SSE) bakalaureuseprogrammi läbinud spetsialiste.
Kuna tänapäeva finantsettevõtted on üha enam ka IT-firmad, siis peaks tulevastel spetsialistidel olema ka tugev IT-alane haridus. Suurim nõudlus on täna spetsialistide järele, kes suudaksid kliente nõustada, nagu näiteks finants- ja laenuanalüütikud või maksu- ja kindlustusspetsialistid.
"Spetsiifilistest IT-oskustest on aga selgelt vara rääkida, sest täna puuduvad koolilõpetajatel tihti ka kõige lihtsamal tasemel analüütilised oskused ning isegi suhtlemis- ja eneseväljendusoskused," lisas Kaljulaid, kelle sõnul käib rahvusvahelisel tasemel nende oskuste arendamine äriharidusega käsikäes.
