Nimelt seab uuest aastast kehtima hakkav seadus riigieelarvest soetatavatele luksuskaupadele, „tarbimisväärtuse omadustega kaupadele ja teenustele“ normid ja piirid ning täpse aruandluskohustuse.

Riigiduuma majanduspoliitika komitee juhi Anatoli Aksakovi allkirja kandva saadikute ettepaneku kohaselt võiksid nende soovitud erandid laieneda ka presidendile, valitsusele ning föderatsiooninõukogule, kes saaksid siis ise väljaspool kehtestatud nõudeid ja norme kaupade ja teenuste soetamise ning nende avalikustamise üle otsustada. Venemaa majandusministeerium ei ole selle ettepanekuga nõus.

Saadikud märgivad, et kuigi valitsus pidi seaduse rakendamiseks täpsed reeglid paika panema, on väljatöötatud metoodika liiga keeruline ning ei arvesta erinevate valitsusasutuste omapära.

Ametnike mööbli, kingituste ja transpordikulude normeerimise idee oli föderaalse lepingusüsteemi osa ning pidi rakenduma juba 2013. aastal, kuid seda on rahandusministeeriumi algatusel kolm korda edasi lükatud.

Selle aasta algusest jõustusid reeglid side-, rendi-, põhivara kulude normeerimisel ja arvepidamisel. Nii ei tohi ministri mobiiltelefon maksta üle 15 000 rubla (208 eurot) ning sõiduauto üle 2,5 miljoni rubla (34 600 eurot).

Tuleva aasta jaanuarist peaksid jõustuma veel neli rakendust, millega hakatakse arvet pidama iga ostu, tarnija, lepingu alghinna kohta ning kokku peaks moodustuma ühtne infosüsteem. Need dokumendid peaks kooskõlastama rahandusministeerium, majandusministeerium ning monopolide vastane teenistus (FAS).

Saadikute hinnangul on see aga ennekuulmatu. „See, et rahandusministeerium määrab saadikute tegevuse normeerimist on ebanormaalne ja põhiseadusega vastuolus,“ seisab riigiduuma kirjas. Aksakovi kinnitusel on ettepanekuga nõus kõik fraktsioonid.