Ma olen Juhan Partsi enda ja tema toetajatega ses osas isegi sama meelt, et Partsi CV on vaat et üks uhkemaid Eesti riigis. Peaminister, minister, riigikontrolli juht – kõlab veenvalt, kas pole? Aga kaasaegsed juhid ei vali kunagi kedagi vaid selle järgi, kas inimese teenistuskäik näeb kena välja paberi peal.

Hea valiku tegemiseks peab lugema ridade vahelt või nende tagant. Kui hakkame Partsi curriculum vitae ridu uurides meenutama skandaaliregistrit või kleepima külge hinnalipikut, kui palju tema “panus” meile kõigil maksma on läinud, siis pilt muutub.

Sotside arvamus on välja kujunenud aastatega ning seda ilmestab väljavõte 2012. aastast, mil me toonasele majandusminister Partsile umbusaldust avaldasime. Tookord riigikogu ees esinedes rõhutasin ma järgmist:

“… Ometi on majandusminister Juhan Parts otsustanud mängida vene ruletti andes hiiglaslikule investeeringule rohelise tee, lootuses et ehk läheb õnneks. Seda ei saa kuidagi nimetada riigimehelikuks käitumiseks. Kiirustades, läbi mõtlemata ja reaalsust eiravad otsused lähevad Eesti inimestele kalliks maksma. Majandusminister on võtnud vastutuse, mille eest ta tegelikkuses vastutada ei jaksa. Vaevalt, et minister on võimeline aastate pärast tagasi maksma riigi kassasse 650 miljonit eurot ehk 10 miljardit krooni ulatuses ilmaasjata kulutatud summad. Tekib küsimus, miks majandusminister, kes räägib pidevalt kärpimise ja kokkuhoiu vajadusest on valmis külvama tuulde miljard eurot?...”

Tookord surus minister Parts nende sadade miljonite meie ühise raha kulutamise jõuga läbi. Tänasega on see "investeering" Eesti Energial kivina kaelas. Kõiki muid argumente siinkohal uuesti üles lugemata saame rahuliku südamega nentida, et “me ju ütlesime”.

Muidugi võiksime pikalt ja laialt Partsi kandidatuuri edasi materdada, aga minu arvates aitab. Me ei pea mitte kedagi mitte kuhugi määrama ainult seepärast, et "näe, tema CV ju sobib". Otsime lihtsalt Euroopa kontrollikoja liikme kohale uue tubli kandidaadi – inimese, kelle CV pole võib-olla uhketest tiitlitest tulvil, kuid kelle teod väärivad ühemõtteliselt edutamist ja uut väljakutset.