Marine Le Peni juhitud Rahvusrinne võitis regionaalvalimiste esimese vooru. Võib ju arvata, et partei, kes ei usu ühisrahasse, võit varjutab lihtsalt eurotsooni ühtsust, siis tegelikult on see katastroofiline uudis, ja katastroof on 17 kuu kaugusel, kirjutab väljaanne.

Põhjuseks asjaolu, et Prantsusmaa on Euroopa kõige tsentraliseeritum riik, kus kogu võim on koondunud presidendi kantseleisse ning vaid presidendivalimistel on ainuke tähtsus. Ja 2017. aastal toimuvad Prantsusmaa presidendivalimised.

Kohalinke valimiste esimese voorus tõusis Rahvusrinne kaheteistkümnest regioonist kuues liidriks kogudes 30,5-40,5% häältest. Riiklikus mastaabis tähendab see, et teda toetab 27,7% valijatest, seda on rohkem kui president Francois Hollande’i Sotsialistid (23,1%) või ekspresidendi Nicolas Sarkozy konservatiividel (26,7%).

Londonis asuva Euroopa reformikeskuse analüüsiosakonna juht Simon Tilford tõdes, et vaatamata tulemustele, on viimased valimised tunnistus üha suurenevast lõhest Prantsusmaa eliidi (kes on alati toetanud suuremat Euroopa integratsiooni, seda küll omadel tingimustel) ja üha enam selle integratsiooni vastu olevate elanike vahel. „Praegu tõenäoliselt ei tule ka suuremad institutsionaalseid reforme,“ lisas ta.

Euroopa riigid püüdlevad praegu eelarvete tasakaalustamise ning võlakoorma vähendamise poole. Saksamaa ei ole rahul, et Prantsusmaa president Francois Hollande peab pärast Pariisi rünnakuid julgeolekukulutusi eelarvetasakaalust olulisemaks. Berliin hoidub aga oma rahulolematuse väljaütlemisest, sest see oleks kasulik Marine Le Peni parteile.

Tilford arvab, et Marine Le Pen Prantsusmaa presidendi kohal oleks halvim võimalik stsenaarium, sest ta esitaks eurotsoonile tingimusi, millega Saksamaa iialgi ei nõustu. Kui olukord ei muutu, satuvad Euroopa poliitika ning majandus „fašistide“ võimu alla.