Mertsina: jaotamata kasumi tulumaksuvabastustest ei ole praegu erilist kasu

Ettevõtete jaotamata kasumi tulumaksuvabastustest ei ole praeguse vähese investeerimishuvi tõttu erilist kasu, vastas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina

Mis peaks vedama Eesti majanduskasvu tuleval aastal, kui see ei ole sisetarbimine?

Eesti majanduskasv sõltub palju välisnõudlusest. Praegused prognoosid näitavad, et meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv järgmisel aastal paraneb, mis peaks looma ka Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi nendesse riikidesse eksportimiseks. Ekspordi langus Venemaale on olnud üsna tugevaks piduriks mitmete tegevusalade jaoks.

Venemaa majandus jääb küll nõrgaks, kuid järgmisel aastal tõenäoliselt halvemaks enam Venemaa suunal minna ei saa, pigem ootaksin ekspordi languse taandumist. Eelmise aasta teisel poolaastal kiirenes järsult elektroonikatoodete (tugijaamad) tootmismaht ja eksport. See tõstis võrdlusbaasi kõrgele. Selle aasta alguses hakkas nõudlus elektroonikatoodete järele vähenema ning teisel poolaastal läks see kõrge võrdlusbaasi tõttu tugevasse langusesse.

2016 kevadel peaks võrdlusbaasi mõju välja taanduma. Kui välisnõudlus ja eksportimisvõimalused paranevad, tekib ka ettevõtetel suurem vajadus investeeringuteks. Juba praegu on näha, et kapitalikaupade import on sel aastal tublisti kasvanud. Teatud viiteajaga peavad need kaubad ka investeeringutesse jõudma. Kolmandas kvartalis tegelikult investeeringute langus juba aeglustus. Samas, jah, ettevõtete investeeringuid piirab koos madalate hindadega ettevõtete käivete vähenemine või nende kasvu aeglustumine. Samal ajal aga tööjõukulud suurenevad. Seega on lisaks välisnõudluse paranemisele tarvis ka hinnakasvu taastumist.

Kas Soome majandus hakkab välisnõudluses Eestit toetama?

Soome statistikaamet muudab pidevalt/jooksvalt oma SKP kasvu tulemusi, kuid viimane seis näitab, et 3. kvartali keskmisena on Soome majandus kasvanud 0,1% ehk sisuliselt jäänud 2014.aastaga samale tasemele. Järgmiseks aastaks prognoosin ma Soomele 0,5% majanduskasvu. Soome sisenõudlus (tarbimine ja investeeringud) küll paraneb veidi, kuid jääb siiski väga nõrgaks.

Ma usun, et välisnõudluse paranedes tekib Soome ettevõtetel suurem vajadus sisendite järele ning kokkuvõttes peaksid meie põhjanaabrid järgmisel aastal oma importi veidi suurendama. Kuigi pikas vaates on näha seost Soome majanduskasvul ja meie ekspordil Soome, siis viimastel aastatel ei ole see seos väga tugev. Samas, ma arvan, et kui hakkab Soome majandusel paremini minema, on sellel positiivne mõju ka Eestile.

Mis võiks juhtuda Eesti juhtivate majandusindikaatoritega tuleval aastal?

Meie prognoosi järgi palgakasv järgmisel aastal aeglustub. Brutopalga nominaalkasv peaks aeglustuma selle aasta 5,4%-lt järgmisel aastal 5%-le, mis iseenesest on üsna hea tulemus. Samas, netopalga reaalkasv aeglustub üsna järsult, kuna tööjõumaksud ei vähene nii palju kui 2015.a-l ja hinnad peaksid ülespoole hakkama liikuma. See hakkab pidurdama nii eratarbimise kui ka jaekaubanduse kiiret kasvu.

Ettevõtetes on tööjõukulud kiiresti kasvanud, kuid kogukulusid on üsna paindlikult vähendatud koos käibekasvu aeglustumise või nende langusega. Koos tööjõukulude osakaalu suurenemisega kogukuludes, on ettevõtetesektori rentaablus (kasumi osatähtsus käibes) aga vähenenud. See takistab ettevõtetel investeerimisotsuseid teha. Samas, kuna tööturul on nappus (eriti kvalifitseeritud) töötajatest ning tööjõukulud aina kallinevad, näevad ettevõtted üha rohkem vajadust tehnoloogiasse investeerimiseks, mis aitaks nende tootlikkust parandada.

Kui vastupidi tööjõukulude kasvule on ettevõtetesektori tööjõu tootlikkus vähenenud, siis ettevõtete kogukulude tootlikkus lisandväärtuse alusel on liikunud koos tööjõukuludega ülespoole. See seletab ettevõtete senist vastupanuvõimet suurenenud tööjõukuludega toimetulemisel. Samas ei saa seda pikalt jätkusuutlikuks tegevuseks pidada.

Kas Eesti lasi käest nn. kriisi kui võimaluse, et viia majanduses läbi reforme? Mida saaks valitsus teha, et majanduse konkurentsivõime kasvaks?

Positiivne on kindlasti see, et võrreldes meie naaberriikidega on Eesti oma tööturu teinud suhteliselt paindlikuks. Meie töötuse määr on lähipiirkonna madalaim. Praeguse tööjõukulude kiire kasvu ajal koormavad ettevõtteid aga liigkõrged tööjõumaksud.

Ettevõtted on vabastatud küll tulumaksust jaotamata kasumilt ja investeeringutelt, kuid praeguse vähese investeerimishuvi tõttu ei ole sellel põhimõttel erilist kasu. Samuti ei toeta see uusi ja kasumit (veel) mitteteenivaid ettevõtteid. Ma kardan, et praegune tervisekindlustussüsteem ei ole pikas vaates jätkusuutlik. See hakkab koos elanikkonna vananemise ja ülalpeetavate arvu kasvuga üha rohkem raha nõudma ning muudab riigirahanduses tasakaalu hoidmise raskemaks.

Kui vaadata meie praegust tööturu kvalifikatsiooni ja hariduslikku ettevalmistust, siis võib see kas hakata takistama tehnoloogia kasutuselevõtmist või siis tekib veelgi suurem nappus sobivatest töötajatest. Seetõttu peab hariduse viima vastavusse majanduse/ettevõtete vajadustega ning hakata kiiremini tegelema ümber- ja täiendõppega. Mis puudutab välisnõudlust, siis jääb Eesti nii või teisiti sellest sõltuma. Töötleva tööstuse ettevõtted ekspordivad praegu keskmiselt 70% oma käibest. On palju tegevusalasid, kus see osakaal on isegi üle 80%. Eesti väike turg ei paku piisavalt võimalusi käibe kasvatamiseks. Käibe kasvust sõltub aga see, kui palju saavad ettevõtted investeerida ja oma tegevust laiendada ning palka maksta.

Kuidas on lugu Eesti ettevõtete konkurentsivõimega?

Pikemas vaates piirab meie majanduskasvu tööjõu vähenemine ning tõenäoliselt me ei suuda tõsta oma tootlikkust töötaja kohta nii palju, mis selle vähenemise kompenseeriks. Seetõttu tuleks meil tõsisemalt mõelda sellele, kuidas Eesti tööjõuarvu suurendada (millest on tegelikult juba korduvalt juttu olnud). Millega me siiamaani hakkama ei ole saanud.

Praegune kokkulepitud pagulaste number ja sisserändekvoot ei anna kahjuks sellele lahendust. Mis puudutab Eesti tegelikku majanduskasvu, siis ei maksaks unustada, et see (2,9%) oli jällegi eelmisel aastal ühtede tugevamate hulgas. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on Eesti SKP kasvanud 1,3%. Käimasoleva kvartali kasv jääb tõenäoliselt samuti üsna nõrgaks. Samas ootame järgmisel aastal välisnõudluse paranemise toel majanduskasvu kiirenemist üle 2%. Kui eraldada

Eesti kaupade ekspordi langusest aasta teisel poolel elektroonikatooted, elektri, mustmetallid, põlevkiviõlitooted, piimatooted ja joogid ehk umbes 30% ekspordist, siis eksport kasvab alates selle aasta kevadest ning see kasv on juba pikemat aega suunaga ülespoole.

Jah, 30% on suur osakaal, kuid see näitab, et ekspordilanguse taga on peamiselt Venemaa turg koos sanktsioonidega, elektroonikatoodete puhul meist sõltumata konkurents maailmaturul ja madalad naftahinnad. Vaatamata tööjõu ühikukulude kasvule, ei ole siin esmaseks probleemiks meie ettevõtete konkurentsivõime langus. Kuigi, hindade ja kulude konvergents muudab meie toodangu üha kallimaks.