Krediidiandja käänuline tee. Millised on uued nõuded järelmaksuga müüjatele?
Senise tegevuse seaduslikuks jätkamiseks tuleb neil hiljemalt käesoleva aasta lõpuks esitada Finantsinspektsioonile taotlus krediidiandja tegevusloa väljastamiseks.
Samuti laienevad neile kõik tarbijakrediidilepingute sõlmimisele ja täitmisele ettenähtud nõuded, mida kontrollib Tarbijakaitseamet.
Kas peab taotlema krediidiandja tegevusluba?
Eesti õiguskorras olulisi muudatusi kaasa toonud krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) käsitleb krediidi andmisena igasugust tarbija krediteerimist – krediidi andmine, tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel, sealhulgas krediidilepingute sõlmimine ja selleks vajalike toimingute tegemine.
Finantsinspektsiooni järelevalve hõlmab uue korra järgi kõiki krediidiandjaid ja -vahendajaid, kes annavad või vahendavad tarbijakrediiti mistahes kujul. Seega tuleb krediidiandja tegevusluba taotleda lisaks laenukontoritele ka liisinguandjatel, samuti neil tarbijale järelmaksuandjatel, kes soovivad jätkata teenuse pakkumist oma senise tegevusmudeli järgi.
Seejuures tuleb arvestada, et nõuded Finantsinspektsioonilt tegevusloa saamiseks on põhjalikud ning pole välistatud, et nende täitmine osutub nii mõnelegi ettevõtjale ülejõu käivaks. Näiteks peab ettevõtjal olema täies ulatuses sissemakstud osakapital 50 000 eurot, samuti tuleb oma tegevuses rakendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid jne.
Alternatiiviks tegevusloa taotlemisele võimaldab seadus siiski ka muud lähenemist, näiteks tegutsemist mõne tegevusloaga krediidiandja agendina või enda välistamist Finantsinspektsiooni järelevalve alt faktooringu struktuuri kasutades. Sellisel juhul järelmaksu pakkumiseks krediidiandja tegevusluba tarvis ei ole.
Mida järelmaksuga müüja veel teadma peab?
Tarbijaga järelmaksuga müügilepingut sõlmides ei ole enam tegemist pelgalt müügitehinguga, vaid silmas tuleb pidada ka krediidilepingute sõlmimisel kehtivaid nõudeid. Müüja on kohustatud järelmaksuga müügilepingu puhul järgima ka võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud tarbijakrediidilepingu sätteid ning esitama Tarbijakaitseametile järelevalve menetluse käigus viimase poolt kauplejalt nõutavaid dokumente, materjale, seletusi ning muud asjakohast teavet selle kohta, et ta on kinni pidanud vastutustundliku laenaja kohustustest.
Enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist peab müüja omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. Vajaduse korral peab ta küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Selle põhjal peab ta hindama tarbija krediidivõimelisust ning lisaks andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav leping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
Järelmaksuga müüjal on kohustus anda tarbijale selgitusi, et viimane saaks hinnata, kas pakutav järelmaksuleping on tema vajadustele ja finantsolukorrale vastav. Tarbijale tuleb selgitada vajaduse
korral talle esitatud lepingueelset teavet, järelmaksu põhiomadusi ja mõju, sealhulgas järelmaksu osade tasumata jätmisest tulenevaid tagajärgi. Tarbijale tuleb anda ka võimalus võrrelda teisi järelmaksu pakkumisi. Selleks tuleb tarbijale enne lepingu sõlmimist esitada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht koos sellel kajastuva lepingueelse teabega.
Kokkuvõttes on kohustuslikke nõudeid, milles järelmaksuandjal tuleb orienteerida, ohtralt. Uute nõuete valguses tuleb nii kodutehnika- kui automüüjatel oma tegevusmudelid üle vaadata ning otsustada, kas ollakse valmis panustama ka krediidisuhete haldamisse või soovitakse keskenduda müügitegevusele, loovutades osa oma kasumist nt faktooringu pakkujale.
