Proviisorid: konkurentsiamet sülitab suuri apteegikette soosides rahvatervise huvidele
Konkurentsiameti motiivid, miks jõuliselt soositakse suuri apteegikette, jäävad paraku varjatuks, teatas Proviisorite Koda.
“Põhjendused on pehmelt öeldes veidrad – piirangud olevat halvendanud konkurentsiolukorda. Tuleb välja, et konkurentsiamet on järsku asunud soosima apteegikette, hoolimata kogu oma varemast retoorikast, et apteegiketid on paari suure hulgimüüja mõju all ning see on halb, kuna vähendab konkurentsi," leidis Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas.
"Nüüd, kui seda probleemi asutakse lahendama, võtab Konkurentsiamet järsku risti vastupidise seisukoha. Lisaks võib ka aru saada, et Konkurentsiameti arust puudub igasugune vajadus tegeleda apteegiteenuse sõltumatuse ja kvaliteedi probleemiga. See pole justkui üldse oluline,” lisas ta.
Konkurentsiamet toob näiteks, et uusi proviisoripteeke pole alates piirangu jõustumisest märtsi kuus rohkem tekkinud kui üks ning et väidetavalt puuduvad andmed apteegiteenuse kvaliteedi ja sõltumatuse probleemide osas.
“Uusi apteeke ei ole tekkinud sellepärast, et apteegiturg on täna täielikult üleküllastunud. Mitmetes analüüsides on toodud välja, et Eestis on väga hea apteegiteenuse kättesaadavus,” märkis Alamaa-Aas.
"Täna teenindab meil üks apteek umbes 2700 inimest, Euroopa Liidus keskmiselt aga 4600, naabritel Soomes koguni 6600 inimest. Tundub, et lonkurentsiametit häirib fakt, et apteegikettidel ei ole täna võimalik kõiki proviisorapteeke kiiresti alla neelata," jätkas ta.
“Mis puudutab teenuse sõltumatust, siis omandipiirang on just sõltumatuse garantiina õigustatud teatud sfäärides, millest üks on tervishoiusüsteem. Selge on ju see, et kui apteeker pole omanik, siis on ta alluvussuhtes, kus omanik võib ärihuvides püüda mõjutada apteekri erialaseid otsuseid,” sõnas Alamaa-Aas.
