Turundusraadio: virtuaalreaalsus on tootja uus trump
Virtuaalreaalsus, millega luuakse silma ette kujund või liikumine, on tegelikult eksisteerinud juba sajandeid. Enne filmide ja televisiooni tulekut olid raamatud, mille lehti kiiresti keerates tekkis kujutluspilt. Nüüd on tehnoloogia arenenud nii kaugele, et selge piir reaalse ja virtuaalse vahel hakkab kaduma. Eriti hoolega on tehnoloogia kapanud arvutimängude loomisel, ent nüüd hakkab see tarkus jõudma ka valdkonda, kus sellest ka päriselt tolku on.
Nimelt tootmisse, kus saab virtuaalselt luua, proovida ja katsetada asju, mida päriselt veel pole.
Näiteid toob Eero Kotli oma lemmikvaldkonnast: ehitusest, kus virtuaalreaalsuse abil saaks kokku hoida aega ja tänu realistlikule kujutluspildile teha muudatusi enne, kui on liiga hilja. Näiteks projekteeritakse praegu hooneid paberil 3D joonistena. Uuringute järgi saab joonistest aru heal juhul kolmandik inimestest, ekraanile kuvatavast mudelist järgmine kolmandik ja ülejäänud ei saa aru ei ühest ega teisest. Enamasti on viimased just need, kes peavad otsuseid langetama.
Selle tehnoloogia abil planeeritakse juba linnu. Näiteks Soomes kasutatakse virtuaalreaalsust, et linnaelanikud saaksid detailplaneeringutest parema ülevaate ja muutustest visiooni enne, kui need teoks saavad. Tänu virtuaalreaalsusele ei peaks näiteks kalleid asju kaugelt kohale tooma, sest tehnoloogia võimaldab kuvada nende realistlikke kujutisi. Netipoe ostude puhul avaks see võimaluse asja enne üle vaadata, et ei ostaks põrsast kotis.
Kotli usub, et edu saadaks kindlasti puitmajade tootjaid, kes edasimüüjaile saaks oma kaupa tutvustada virtuaalreaalsuses: 1:1-le mõõtmetes, seda vastavalt vajadusele keerata ja pöörata ning seeläbi luua kliendile ettekujutlust sellest, kuidas ostetav hoone tema kinnistul päriselt välja näeks. Sa näed hoonet nagu see oleks sinu lähedal, saad selle sees ringi käia jne.
„Mastaap on oluline. Asju kuvatakse nii, et tekib mastaap. Sa ei saa arvuti kuvari pealt aru, kui suur see asi tegelikult on,“ selgitab Kotli. See aitab kiirendada loomisprotsessi, kui klient näeb virtuaalruumis asju õigetes mõõtudes. Nii saab ta ka vajalikud otsused kohe langetada.
Väiksemaid tooteid või teenuseid saab kuvada 3D teleri ekraanile. Suuremate jaoks on vaja aga CAVEi ehk ruumi, mille seintele, põrandale ning lakke on projitseeritud virtuaalmaailma 1:1 kujutis. 3D-pildi edastamiseks kasutatakse stereoskoopilist vaadet, mis on ka 3D kino ja telekate osa. Ehk prillid, millega tekitatakse kaks pilti ja mille aju üheks kokku paneb. Osale inimestest on see liig ja neil tekkib prille kasutades merehaiguse tunne. Tasakaaluelund on häiritud, sest liiga palju meeli on korraga petetud.
Eero Kotli ennustab, et need kes tehnoloogia esimesena kasutusele võtavad on võidumehed, sest nad on teistest sammu ees. „Nad teevad küll rohkem kulutusi, aga paistavad ka rohkem silma,“ lisab ta. Kel on huvi, siis Eestis on üks CAVE Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja Kotli sõnul on selle tehnika kasutamine ülilihtne.
Turundusraadio saadet saab kuulata siit.
