Helenius: poliitikutele ei jõua kohale seos ekspordi ja õpetajate palkade vahel

Kiire majanduskasvu asemel vajaks Eesti seda, et määrataks mõned olulised ekspordiharud, mida kiiresti arendada, kinnitas Trigon Capitali juht Joakim Helenius.

Need tööstusharud ja teenused saaksid Heleniuse sõnul kiiresti kasvada ja riiki raha tuua. Nende kaudu saaks funktsioneerida ka sisetarbimine, kinnitas Eesti Päevalehe/Delfi Mõjukad 2015 edetabeli 74. Koha omanik Helenius.

„Paljudele inimestele ja ka poliitikutele ei jõua kohale seos ekspordi ning õpetajate ja teiste palkade vahel,“ ütleb Helenius. „Poliitikutele meeldib raha kulutada. Ka parimate kavatsustega lihtsate ostsite puhul ei saada aru kohati väga negatiivsest kõrvalmõjust majandusele. Riigikogu liikmed peaksid läbima kohustusliku paarikuise majanduskursuse. 101 riigikogu liikmele kuluks ära kursus „Economics 101“.“

Ta lisab, et lääneriigid võivad teha rohkem vigu, kuid Eestil on oma väiksusega vähe eksimisruumi. Näiteks, kui Eestis hakataks taas kütma buumi, mida veab sisemajandus, siis paisuks jooksevkonto puudujääk (vahe sisseostetavate kaupade ja teenuste ehk impordi ning välja veetavate kaupade ja teenuste ehk ekspordi vahel-toim.) suureks nagu aastail 2005-2007.

Kui tarbimine kasvab, siis peaks selle tasakaalustama eksport ja saabuvad otseinvesteeringud. Laenuraha tuleb kunagi koos intressidega tagasi maksta ja kuum lühiajaline raha ei ole jooksevkonto katmiseks hea, võtab Helenius kokku.