1900ndate keskel oli kõige populaarsemaks banaanisordiks Gros Michel, mida kasvatati Ladina-Ameerikas. Toona vohanud seenhaiguse tõttu pühiti see liik meie planeedilt minema. Sel ajal oli see ainus banaaniliik, mida sai eksportida, kirjutab Washington Post.

Seenhaigus nimega Panama haigus, mis esimest korda end ilmutas 1800ndate lõpul, tegi populaarsele banaaniliigile otsa peale. Haigus hävitas taimed juurestikust kuni viljadeni. Kahju oli nii suur, et vaid mõne kümnendiga võinuks Gros Michel peaaegu välja surra.

Nüüd, pool sajandit hiljem, ilmutab end uus selle seenhaiguse liik. Sel korral ähvardab haigus Cavendishi banaanisorti. Tegemist on Gros Micheli asendanud liigiga, mis on hetkel maailma kõige transporditum banaanisort ning mida sööme ka meie Eestis. 99 protsenti kogu maailma turust katab see sort.

Seni pole ainsatki teadaolevat moodust, mis aitaks selle uue ja võimsa seenhaiguse vastu võidelda. Pole isegi teadmisi, kuidas selle levikut ohjata.

See on üsnagi murettekitav olukord ning sellele juhitakse tähelepanu ühes värskes uuringus, mis ilmus teadusajakirjas PLOS Pathogens. Uuring kinnitab paljude põllumajandusteadlaste hirme: üle terve maailma surevate banaanipuude puhul on põhjuseks üks ja seesama asi - Tropical Race 4 - veelgi tugevam mutatsioon varem kardetud Panama haigusest.

Teadlased hoiatavad, et see haru, mis on palju pahandust teinud juba Kirde-Aasias ning mis on hiljuti hakanud liikuma ka teistesse Aasia osadesse, Aafrikasse, Lähis-Itta ja Austraaliasse, võib peagi jõuda ka Ladina-Ameerikasse, kus kasvab enamik maailmas eksporditavast banaanivarust. Tänasel päeval ei ole küsimus enam selles, kas haigus sinna jõuab vaid millal.