Vaata, mitme kasutamiskorra järel peaks saunalina pesema, et sellest bakteripesa ei saaks
Meditsiini ekspertide sõnul peaks vannilina pesema vähemalt kolme kasutamiskorra järel, et see ebahügieeniliseks ei muutuks, kirjutab news.com.au.
Kõikvõimalikud kehaeritiste vedelikud, seened ja tuhanded surnud naharakud loovad väga viljaka kasvuala õõvastavatele pisikutele inimese froteerätiku kiudude vahele.
Silmas tuleb pidada ka tõsiasja, et kasutuskordade vahepeal, peaks niiske rätiku asetama nii, et see täielikult kuivada ja õhutatud saaks.
Ekspertide hinnangul on ohumärgiks see, kui tunned niiskel rätikul kopitanud või seisnud lõhna - sel juhul tuleks vannilina kohe pesumasinasse panna, sest ihu kuivatamisel on rätikule sattunud liigselt baktereid.
Mil iganes inimene pärast pesemist rätikut ei kasuta, kandub saunalinale mitmesuguseid, nii kasulikke kui ka kahjulikke baktereid, mis rätiku kiudude vahel paljunema hakkavad. Kui järgmisel korral selle sama rätikuga end uuesti kuivatada, kanduvad linal tekkinud pisikud ka inimese ihule ning võivad tekitada sügelust, kihelust ja isegi infektsioone.
Inimesed, kelle majapidamises on tualett ja vannituba ühes ruumis, peaksid olema eriti ettevaatlikud, sest ekspertide sõnul satub vetsus vee tõmbamisel veepiisakesi väga suure tõenäosusega ka rätikutele ning teistele pindadele. Inimsilm ei ole seda lihtsalt võimeline haarama.
Professor Philip Tierno, kes on mikrobioloog New Yorki meditsiinikoolis, ütles, et uuringu idee oli inimesi mõistma panna ja teadlikumaks muuta. Mida mõistma panna? "Peamiselt seda, et meie rätikud on enamjaolt rõvedad ja me peseme neid liiga harva," ütles Tierno.
