Riik, oma erinevate ametiasutuste kaudu (maksu- ja tolliamet vms) eeldab tavaettevõtjalt seaduste järgimist ja töötajate suhtes lojaalset käitumist. Olles aga ise tööandja rollis ei ole riik suutnud AS-i Estonian Air töötajatega ausalt ja läbipaistvalt käituda. Töötajatele edastatud teavitusest kumavad läbi küsitavad töösuhte lõpetamise võtted ja alusetud üleskutsed arveldada nõudeid sularahas.

Riik Estonian Airi suuraktsionärina peaks näitama eeskuju töötajate kohtlemisel

Töösuhetes on töötajad alati nõrgemaks osapooleks. Enamus tööandjatest püüab majanduslikult rasketes oludes järgida töölepingu seaduses sätestatud nõudeid. Aga, miks riigi osalusega ettevõte ei pea vajalikuks ise seadust ja häid kombeid järgida?

Kuigi koondamissituatsioon on ilmselgelt olemas ja sellest on asjaomaseid asutusi ning avalikkust teavitatud, ei väljenda tööandja selgelt võimalust töötajaid koondada. Vastupidiselt, töötajatele saadetud teatest jääb mulje, et tööandjal on erinevaid valikuvõimalusi: koondamine või töösuhte lõpetamine töötajast tuleneval põhjusel (kui töötajaga vaidlus tekib).

Samas teavituses selgitab tööandja, et töötajatel tuleb kontorisse kaasa võtta sularaha kui töötajad soovivad välja osta kohvri (hind 30 eurot) või neile on tehtud lähetuste osas ettemaks. Töötajale peaks tekitama pankrotis oleva ettevõtte sularahas arveldamise soov automaatselt küsitavusi, kuid nende küsitavuste vältimiseks on tööandja ühemõtteliselt väljendanud, et igasugune „muu vaidlus“ viib selleni, et töösuhte lõpetamine saadetakse analüüsimiseks advokaadile ja ajutistele pankrotihaldurile. Muuhulgas viidatakse võimalusele lõpetada tööleping hoopis töötajast tuleneval põhjusel. Veendumaks, et töötajad mõistavad neile eesseisval kohtumisel tehtavat pakkumist ja mistahes küsimuses vaidlusest hoidumise eeliseid, on AS Estonian Air märkinud töötajatele saadetud teavituses „Sellisel juhul puuduks Teil näiteks õigus saada koondamishüvitist Eesti Töötukassast.“

Töötajate õigused töösuhte lõpetamisel

Estonian Air AS-i teavitusest jääb mulje, et tööandja loodab töötajate teadmatusele töölepingute lõpetamise regulatsioonist. Miks muidu sisalduks teates nii mitmeid küsitavaid soovitusi või survestamist?

Tööandja on siinkohal jätnud tähelepanuta enda kohustused töösuhte lõpetamisel. Esmalt, kuni tööandja ei ole lõpetanud töölepinguid ega anna töötajatele tööd, lasub tööandjal kohustus tasuda töötajatele keskmist töötasu.

Tööandja üleskutse töötajale maksta kassase raha situatsioonis, kus töötajal on nõue tööandja vastu, on tavapäratu ja põhjendamatu. Töölepingu lõpetamisel muutuvad sissenõutavaks ka kõik töötaja nõuded tööandja vastu, sealhulgas keskmise töötasu nõue ja välja teenitud, kuid kasutamata puhkuse hüvitise nõue. Järelikult töölepingu lõpetamisel tekib hoopis töötajatel õigus nõuda keskmise töötasu ja puhkuse kompensatsiooni maksmist tööandjalt, mitte kohustust tasuda tööandjale sularahas või pangaülekandega ettemakseid. Juhul kui töölepingu lõpetamise päeval on töötajale tõepoolest tehtud lähetuse ettemaks, mis ületab töötaja nõuet, siis on tööandjal võimalus teha tasaarvestus, mis omakorda välistab vajaduse tagastada ettemakseid sularahas.

Töötajal, kes läheb tööandja juurde koondamisest tingitud töölepingu lõpetamist arutama, tasub meeles pidada järgmist. Enne kohtumisele minekut on mõistlik end kurssi viia seaduses sätestatud töölepingu lõpetamise alustega (töölepingu seadus ja selle selgitused on avalikult kättesaadavad). Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt saab toimuda, kas töötajast tingitud põhjustel või tööandjast tingitud põhjustel. Töölepingu seaduse § 85 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Kohtumisel tuleks põhjalikult läbi mõelda tööandja ettepanekud ja läbi lugeda tööandja ettepanekute kirjalikud projektid. Dokumente ei pea kohe allkirjastama ükskõik milliseid väiteid esitatakse (koondamissituatsioonis ei ole „võta või jäta“, „ainult nüüd ja praegu“ variante, vaid tööandjal tuleb järgida seadust) ja töötaja võib võtta paaritunnise või mõnepäevase mõtlemis-, analüüsi- ja konsulteerimisaja. Samuti võib töötaja võtta kohtumisele kaasa esindaja, kel on teadmised tööõigusest.

Kui tööandja on teinud teatavaks, et ettevõttes esineb koondamissituatsioon, mistõttu asutakse töölepinguid lõpetama, siis ei saa enam rääkida töölepingu erakorralisest lõpetamisest töötajast tulenevatel põhjustel. Teisisõnu on kohatu viidata ja vihjata töötajale ebamääraselt tema enda poolsetele võimalikele töölepingu rikkumistele ja sel alusel töölepingu lõpetamisele.

Meelespea tööandjale

Kui tööandja otsustab öelda töötajaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles tööandjast tuleneval põhjusel (nt koondamise tõttu) ja on saatnud töötajale kutse ilmuda enda juurde sellekohasele kohtumisele, on tööandja üldreeglina selleks hetkeks läbinud vajalikud otsustusprotsessid ning tuvastanud nii koondamissituatsiooni olemasolu kui ka selgeks teinud töösuhte edasise saatuse. Selliste otsustusprotsesside läbimist võib tegelikkuses eeldada juba pankrotiavalduse koostamise ajaks.

Töösuhte lõpetamisel koondamissituatsioonis tuleb järgida seadust, häid kombeid ning tavasid. Heade kommetega ei ole kooskõlas töötajale saadetud kutses väita, et kohtumisel asetleidva vaidluse korral jääb leping lõpetamata, töölepingu lõpetamist analüüsib advokaat ja väljendatakse võimalust lõpetada tööleping erakorraliselt töötajast tuleneval põhjusel. Seaduspärane ei ole lõpetada tööleping koondamissituatsioonis töötajast tuleneval põhjusel, eriti kui töötaja on viibinud tööülesannete ootel.

Mõtlemisainest võlausaldajatele

Võlausaldajatel tasub mõelda ja küsida, miks teeb pankrotiavalduse esitanud riigi osalusega ettevõte töötajatele üleskutse arveldada nõudeid sularahas? Kas ja kellega veel on sularahas arveldatud ning kuidas selles kontekstis võlausaldajate õiguseid ja huve on järgitud?