Omniva peamaja sorteerimisladudes on õhustik nii töine, et lööks või ise käed külge, et pakid ja kirjad arvukatest hunnikutest ikka saajateni õigeks ajaks enne jõulupühasid jõuaksid. Kõik postitöötajad ajavad keskendunult n-ö oma asja ja kui ette ei vaata, võib ringi tuhisevate tõstuksõidukitega avariisse sattudagi.
Nii juhatuse liikme Ansi Arumeeli kui ka postitöötaja Uku on ühel meelel, et saadetiste mahud suurenevad tegelikult juba oktoobris ja novembris, aga just praegu on postiasutustes tippaeg. "Hetkel on mahud kolm korda suuremad, kui ühel keskpärasel päeval keset aastat," ütles Arumeel ja lisas, et kõige rohkem saadetisi on hoopiski e-poodidest. Inimeste tellitud tarbekaupa tuleb suurel määral Hiina, aga ka kohalikest ja Euroopa internetikaubamajadest. Nii on eestlased pigem paki saajate kui saatjate rollis.
Kui pakk või kiri hilineb, halvimal juhul kaduma jääb, võib põhjust otsida suurenenud töömahtudest postiasutustes, kuid kaaluda ka võimalust, et paki saatmisel tehti viga, mis seda nüüd sorteerimisjaamas kinni hoiab. Kõige tüüpilisem viga on vale pakkimine - pakend peab saadetist kaitsma ja võimaldama käsitlemist.
Eesti Posti pressiesindaja Mattias Kaiv selgitas, et probleemsed pakid saadetakse üldjuhul saatja adressaadile tagasi ja säärane kauba edasi-tagasi liigutamine ongi aeganõudvam.
"Abikäsi on juurde võetud nagu eelmistelgi aastatel, sest kogused on nii suureks kasvanud, et inimesi on juurde vaja," ütles Uku, kes askeldas kirjaposti osakonnas. Noormees leidis, et eestlased on üldjuhul paki ja kirja saatmise vormiliste nõuetega kursis ning teavad lihtsaid tõdesid nagu näiteks, kuhu poole käib enda ning kuhu saatja nimi.
