Lõppeva aasta mais-juunis viis Misese Instituut koostöös lähiriikide mõttekodadega läbi varimajanduses osalemise alase uuringu. Kuu aja jooksul küsitleti üle 6000 elaniku Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Rootsist ja Valgevenest. Lisaks inimeste osalemisele varimajanduses uuriti ka nende suhtumist ümbrikupalka ning kaupade ja teenuste ostmist mustalt turult.

Küsitletud eestlastest vastas 6%, et nad on viimase aasta jooksul saanud vähemalt osa oma teenistusest ümbrikupalga näol. Leedus ja Lätis vastas samal moel 8% küsitletutest. 30% ümbrikupalga saajatest Eestis ütles, et nad töötavad selle nimel kuni 5 tundi nädalas. Teisest äärmusest vastas koguni 25%, et töötavad sisuliselt täisajaga 31-40 tundi nädalas. Leedu (13%) ja Läti (21%) puhul oli täisajaga varimajanduses töötajaid oluliselt vähem. Eestis moodustas varimajanduses töötatud tunnid 15% ametliku statistika järgi hinnatud töötundidest. Leedus oli vastav näitaja 13% ja Lätis 19%. Kõigis uuringus osalenud maades oli peamiseks ümbrikupalga teenimise alaks ehitus.

Kui 35% eestlastest omab viimase aasta jooksul kogemust kaupade ja teenuste ostmises illegaalselt müüjalt, siis neid, kes on teinud seda regulaarselt või ligi kümme korda on 9%. Leedus ja Lätis on langes samasse kategooriasse vastavalt 14% ja 17% küsitletutest. Peamisteks kuluartikliteks olid riided, toiduained ja sigaretid. Varimajanduses tehtud ostude maht moodustas Eesti puhul hinnanguliselt 1,9% SKT-st, Lätis 2,6% ja Leedus koguni 3,3%.

Inimeste suhtumist uurides selgus, et nii ümbrikupalgaga kui ka varimajandusest ostes vahele jäämist hinnatakse Eestis võrreldes teiste riikidega suhteliselt madalalt. Samuti peetakse vahelejäämisel kaasnevaid karistusmäärasid suhteliselt kergeteks. Sellele vaatamata õigustasid eestlased varimajanduses osalemist teistest vähem. Kuigi eelnevast võiks järeldada, et eestlased on varimajanduse suhtes teistest maadest negatiivselt meelestatud, ei paista see välja siinsetest varimajanduses osalemist mõõtvatest näitajatest.

Peamise põhjusena varimajanduses osalemiseks toodi kõigis uuritud maades välja kõrge maksukoormus. See kehtis ühtemoodi nii tööjõu kui ka tarbimismaksude kohta. Kõigis Baltimaades leidis üle kahe kolmandikku küsitletutest, et ümbrikupalk võimaldab teenida alternatiividega võrreldes kõrgemat sissetulekut ja legaalsetest allikatest kaupade ja teenuste ostmine on liiga kallis. Muud tegurid nagu bürokraatia kogus ja kaupade kättesaadavus jäid teisejärgulisteks.