FOTOD ja VIDEO: Eestil on kaks kardinaalselt erinevat väravat. Miks see nii on?
Millist kuvandit me soovime oma riigist Eestisse saabujale anda? Tallinna lennujaama ja Tallinna Sadama terminalide reklaampindadel pakutavatest sõnumitest vaatab vastu kaks täiesti erinevat maailma.
Lennujaamas on kuvand mitmekesine ning näha on ka Eestit positiivses võtmes tutvustavaid EASiWelcome to Estonia ning Work in Estonia kampaania plakateid.
Sadamas tervitatakse saabujaid peamiselt erinevate alkohoolsete jookide kutsuvate plakatitega. Kas tere tulemast alkoholiparadiisi ongi see sõnum mida tahame aastas sadamat läbivale 9,7 miljonile inimesele jätta?
Lennujaamal on Mutso sõnul eelis, sest inimesed tulevad sinna ka riigist lahkudes varem kohale ja neile on võimalik ka siis sõnumeid edastada selle kohta, mis neil võis riiki külastades nägemata jääda ning millele võiks järgmisel korral tähelepanu pöörata.
Mutso sõnul saaks Eesti mitmekülgsust sarnaselt lennujaamale tutvustada ka Tallinna Sadam, kuid seda ei ole millegipärast tehtud.
Täna võib väikseks takistuseks pidada Eesti brändi värskendamist ning ei ole mõtet teha väljapanekuid vana visuaaliga. Samas ei saa sadam tema sõnul tegematajätmistes brändiuuenduse taha pugeda, sest seda kõike oleks võinud korraldada juba palju varem. „Mina asutuse omanikuna tahaksin, et siit avanev pilt oleks ligitõmbav ja ilus. Samas meie ei lähe kellegi ukseesist puhtaks rookima," kinnitas ta.
Tallinna Sadamal omakorda on asjast teistsugune nägemus. Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro kinnitusel on nad pöördunud EAS-i poole ettepanekuga töötada välja ühtne visioon, milline tervitus peaks Eesti turismiväravates Eestit külastavaid turiste ootama. On selleks siis mingi äratuntav bränditud tervitus, värvilahendus, muusika või lõhn . Tallinna Sadam omalt poolt on lubanud sellest visioonist tulenevalt esindusvärava välja ehitada. "EAS on lubanud selle teemaga tegeleda, aga täpsemat infot meil hetkel ei ole, kas ja kui kaugel selle projektiga ollakse. Teadaolevalt töötab EAS välja uut Eesti brändi ja loodetavasti hõlmab see projekt ka esindusväravaid. Meie ootame põnevusega uue Eesti brändi projekti tulemusi," tõdes Arro.
Alkoholireklaamide rohkus terminalides on Arro kinnitusel seotud klientide nõudlusega.
Arro sõnul on Tallinna linn viimastel aastatel aktiivselt oma kampaaniateks kasutanud nii sadama terminale kui kruiisiala. Samuti on terminalides oma väljapanekuid eksponeerinud mitmed Eesti muuseumid. Lisaks on terminalides olnud mitmeid sotsiaalkampaaniad (ravimitega reisimine, töötamine välismaal jms). „Kahjuks ei oska kommenteerida, miks EAS pole meie terminale ja kruiisiala Eestit tutvustavateks kampaaniateks kasutanud," lausus Arro.
Tallinna Sadam ise on Arro kinnitusel paigutanud meeleolu loomiseks terminalidesse sadama poolt bränditud reklaame ja toredaid sõnumeid.
Arro rõhutab, et sadama reisiterminalid on koht, kust inimesed suhteliselt kiiresti läbi liiguvad ning nende puhul on kõige olulisem funktsionaalne teenus ning kiire läbilaskevõime, seda erinevalt lennujaama terminalidest, kus inimesed on sunnitud tunde veetma.
Hea lugeja, mida sina kahest olulisemast Eesti väravast arvad? Mida peaks muutma? Mida tutvustama?
Lennart Meri tualetijuhtum
Ühelt välisvisiidilt tagasi jõudes ootasid ajakirjanikud president Lennart Merit Tallinna lennujaamas. Meri astus ajakirjanikest mööda otse tualettide poole. WC ukselt viipas ajakirjanikele, et tulgu need tema järel. Sealsamas tualetis pidas Meri improviseeritud pressikonverentsi, mis ütlasi näitas ära, milline ei tohi olla Eesti Vabariigi õhuvärav. Äärmiselt veider pressikonverentsi toimumiskoht remonditi kohe pärast Meri kriitikat ning see aitas tublisti kaasa terve lennujaama kaasajastamisele.
