Venemaa gaasihiid kaotab oma musklit
Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom on pikka aega mänginud kahte rolli: olnud Kremli välispoliitika instrument ning Vladimir Putini valitsuse suurim maksuraha allikas. Nüüd on aga asjaolud muutunud, kirjutab Bloomberg.
Euroopa Liidu gaasitarnetest katab Gazprom umbes 30%. Kuna ettevõtte kasum on 70% vähenenud, võitleb gigant turuosa pärast. Olukorras, kus klientidel on palju teisi valikuid, ei ole Gazprom enam diplomaatiline tööriist ega saa oma tahtmist klientidele dikteerida.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) prognoosi kohaselt impordib Euroopa Liit aastal 2025 tarbitavast gaasist 77%. Praegu on see number 63%. See ei pea aga olema tingimata Gazprom, kes lisatarned endale saab. Ameerika firmad alustavad tulevast aastast Euroopa elektrijaamadele veeldatud maagaasi tarnimist.
„USA gildagaas pakub Euroopa tarbijatele väga olulist võimalust oma positsiooni parandamiseks,“ tõdeb IEA direktor Fatih Birol. Engie Global LNG juht Philip Olivier tõdeb, et aastaks 2020 võib USA eksport anda poole paindliku veeldatud gaasi tarnetest Euroopas. Paindlik tähendab siinkohal seda, et gaasi saab lihtsa vaevaga saata igasse vajalikku kohta,
Küsimus ei ole aga ainult Ameerikas. „Omavahel konkureerivad Ameerika, Venemaa, Alžeeria ja Lähis-Ida gaas,“ lausus Totali juhatuse esimees Patrick Pouyanné.
Vastukaaluks on Venemaa loobunud üleolekust ja ähvardustest, mida varem Euroopa klientidega suhtlemisel kasutas. Ettevõte on hakanud rohkem tähelepanu pöörama klientide vajadustele, on teatud gaasi otse Euroopa Liitu transportiva torujuhtme ehitamise plaanist ning soovib kiiresti lahendada konkurentsivaidlust, mis võib ettevõttele maksma minna miljardeid dollareid.
Venemaa püüab lääneriikidega Ukraina teemal lahvatanud pingeid leevendada ka koostöö suurendamisega terrorismivastases võitluses Süürias. Keed katsed ei ole olnud väga edukaid, kuid Venemaa on järjekindel.
„Gazpromi ja Venemaa seisukohad on muutunud keskkonnatingimuste tõttu muutunud paindlikumaks, me kaitseme oma huve, kuid arvestame ka Euroopa nõudmisi,“ lausus Venemaa energeetikaministri asetäitja Aleksei Teksler.
Venemaa püüab eurooplasi maha rahustada ja samal ajal ka uusi kliente leida. „Ukraina kriisi tulemusena on gaasiteemaline mitmekesistamine muutunud mantraks nii Euroopas kui Venemaal, iseloomustas olukorda sõltumatu mõttekoja Bruegel energeetikaekspert Simone Tagliapietra. „Aga Venemaa vajab Euroopa gaasiturgu vähemalt sama palju, kui isegi mitte rohkem kui Euroopa Liidu turg vajab Venemaa gaasi,“ lisas ta.
Gazpromi manööverdamisruum on piiratud. Kogu gaas liigub Euroopasse torujuhtmeid pidi, mis tähendab, et Venemaa ei saa seda teistele turgudele suunata. Ühendusi Hiinaga ei ehitata enne 2019. aastat. Kui varem plaanis Venemaa Türgit kasutada Euroopasse viiva kanalina, siis pärast seda, kui türklased vene lennuki Süüria piiri lähedal alla tulistasid, on see plaan soikunud.
Gazpromi pressiesindaja Sergei Kuprijanov kinnitab, et ettevõtte ekspordipoliitika on alati olnud tasakaalus ja kergesti kohastuv ning eurooplaste huvi nende gaasi vastu kasvab, mitte ei vähene.
Kremili traditsiooniline kärmikäeline poliitika oli kasutusel eelmisel aasta, mil Ukraina kriisist põhjustatud pinged olid Lääne ja Venemaa vahelised suhted viinud külma sõja aegsele tasemele. Gazpromi juht Aleksei Miller kinnitas siis pärast Hiinaga sõlmitud gaasitarnelepingut, et Euroopa on kaotanud. Miller teatas siis, et peatselt sõlmitakse ka teine leping, mis lubab osa Euroopa gaasist suunata Lääne-Siberist Aasiasse.
Venemaa vähendas gaasitarneid osadele ELi riikidele, nende seas Poola ja Slovakkia, kes olid suunanud gaasi Ukrainasse, et asendada Venemaa tarneid, mis viimane hinnavaidluste tõttu oli katkestanud. Venemaa hoiatas siis, et konflikt Kiieviga võib häirida ka tarneid Euroopasse nagu oli juba juhtunud 2006. ja 2009. aastal. Mõlemal korral keeras Venemaa Ukraina gaasikraani kinni. Kuna aga Euroopasse jõuab suurem osa Venemaalt pärit gaasist Ukraina kaudu, põhjustasid Gazpromi sammud probleeme ka Euroopas.
Selle aasta jaanuaris teatas Miller Euroopa Liidu uuele energiavolinikule Maros Sefcovicile, et kui praegune gaasitrassi leping 2019. aastal lõpeb, Ukraina kaudu gaasi Euroopasse enam ei saadeta. See sunniks kliente uut gaasitoru ehitama. Hämmeldunud Sefcovic teatas seepeale, et niimoodi Euroopas asjad ei käi.
Kevadest on surve Gazpromile aga oluliselt kasvanud, sest gaasihindade langus hakkab juba valusalt hammustama. Gazprom prognoosib, et tuleval aastal väheneb Euroopa turu käive 16% ning saab olema 11 aasta madalaim. Tootmismaht peaks juba tänavu langema rekordmadalale.
Nii peabki Gazprom õppima käituma nagu normaalne turumajanduses tegutsev ettevõte, oma klinetidega arvestades.
