Lugeja: miks on poes saada ainult suurtes pakkides saia, mis kodus nagunii hallitama jõuab minna?
„Eestlased on ju teada tuntud leivasööjad ja eelistame koju kappi pigem suurt leiba ja kõrvale väikest saia, sest suur pakk läheb pika aja peale hallitama nii või naa, aga keegi teda meil kodus nii palju ei söö,“ kirjutas lugeja, kes leidis, et turul on puudust väikestest saiapakkidest.
Leiburi tootejuht Illi Pikk ütleb, et sama küsimusega on nende poole pöördutud ka varem. „Poolikud saiad olid mõned aastad tagasi kauplustes lühikest aega ka täiesti olemas, aga klientide huvi jäi siiski liiga väikeseks ja kauplused loobusid neid tooteid tellimast,“ selgitab Pikk.
Ka Fazeri turundusjuht Anne-Mai Kaarma nõustub konkurendiga ja tunnistab, et millegi pärast pole poolikud saiad kaupluste sortimendis vastu pidanud ja nõudlus on nende toodete järele tagasihoidlikum. „Tarbijaid on lihtsalt vähem kui enim ostetaval pätsisaial,“ sõnab ta.
Pika sõnul on peamine põhjus, mis poolikut saia täna müügil pole, see, et kilekotti pakendamine, transport ja teised toote turustamisega seonduvad kulud kasvavad võrreldes saia enda hinnaga mõttetult suureks, samas kui terved lauasaiad on Eestis müügil väga soodsa hinnaga.
Kokkuvõttes võib öelda, et pooliku saia turule tootmine pole kaupmeestele kasumlik ja ehk eestlane on siiski suurem saia sõber kui esialgu arvata võiks.
Kaarma sõnul on kasvavaks trendiks aga väiksema kaaluga taskuleivad ja –saiad, sest samalaadseid leivatooteid on turul juba mitmeid ning need on osutunud väga populaarseteks.
Väiksematest saiapakkidest võib hetkel välja tuua näiteks Kuldse Leiburi, mida on ka 300 grammisena, Kirde saia 330-grammisena ning Saibi, mida müüakse ka 260-grammise palaleivana. Fazeri tootevalikust leiab pooliku Kodusaia seemnetega, mis on hetkel nimetatutest väikseimas pakendis ehk 250-grammisena. Väiksema saiatoote otsijatele on riiulitel pakkumises ka 200-grammine Juustumuhkel ning mitmeviljaröstkukkel, mida saab 260-grammises pakis. Tavaline saiapaki suurus on üldjuhul 500 grammi.
