Vaata, mis saab jõulupuudest, mis neil pühadel müügikohtadest ostmata jäid

Jõulud on selleks aastaks läbi, kuid kaubanduskeskuste ja toidupoodide parklates seisavad endiselt nukratena kuusepuud ja nulud, mis ootavad ostjat. Mis saab jõulupuudega, mis jäävadki ostmata?

Enamik müügikohti müüb pärast 24. detsembrit jõulupuusid kuni aasta viimase päevani, sest just 31. detsembriga jõuab kätte ka venekeelse kogukonna jõuluaeg ja peamine klientuur selles ajavahemikus ongi vene päritolu või vene keelt kõnelevad inimesed. Tarmo Vahter Artiston OÜ-st ütleb, et müük pole siis küll aktiivne, kuid ostjaid leidub sellegi poolest.

„Vene kommete järgi talitavad inimesed toovadki puu tuppa hiljem, et see kestaks kaks nädalat vähemalt 15. jaanuarini, kui see välja viiakse. Samuti on ka Eesti inimesi, kellel on puu pudenema hakanud ning tullakse uue järele,” selgitas Vahter.

Madis Haak Kangro haljastusest ütles, et puid lõigatakse nende kasvatuses vastavalt nõudlusele ise ja sellega välditakse ülelõikust. Jõulupuid neil üle ei jäävatki.

Nii Tarmo Vahter kui ka Aed ja Kodu (joulukuused.ee) kuusekaupmehed ütlesid, et allesjäänud puid ootab kaks võimalikku varianti. Ühel juhul viiakse need loomaaeda sealsete asukate heameeleks ning teisel juhul jäätmejaamadesse ning kogumispunktidesse põletamisele.

„Ühel aastal rääkisid loomaaiatöötajaid, kuidas harilik kuusk sai viidud elevantidele maiustamiseks ning muud okaspuud Euroopa naaritsa puuridesse, et viimasel seal vähe õdusam ja põnevam oleks,” muljetas Vahter.