Vee-ettevõtted on ühishangetega säästnud viimasel kolmel aastal ligi kümme miljonit eurot
„Koos hankides ja suuremahulisi tellimusi esitades oleme saavutanud märkimisväärse säästu veeteenuse kuludelt,“ rääkis pressiteenistuse vahendusel Eesti Vee-ettevõtete Liidu juhatuse esimees Hans Liibek, kes on ühtlasi ka ASi Matsalu Veevärk juhatuse liige. „Vee-ettevõtete efektiivsem majandamine aitab pidurdada üha kasvavat survet veehinna tõusule kontrollitavatelt kuludelt ehk siis kulusid, mida riiklikult ei ole määratletud.“
Ühishangetel on teisigi kasutegureid – näiteks on nutikate veearvestite eluiga kordades pikem vanema põlvkonna mehhaanilistest arvestitest ning uute seadmete kasutamisel ei ole tulevikus tarbijal vajadust enam ise veenäitu teatada.
„Nutika veearvestiga saab kiiremini ja täpsemalt tuvastada ka riket või veeavariid nii kliendi kui teenusepakkuja juures. Sellega on võimalik ennetada sadadesse, kui mitte tuhandetesse eurodesse ulatuvat kahju,“ selgitas Liibek.
Euroopa Liidu struktuurivahenditest on veemajandusse investeeritud perioodil 2007-2013 üle 470 miljoni euro. Toetuste abiga on puhta joogivee ning võimaluse liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga saanud paljud Eesti elanikud. EL Ühtekuuluvusfondist finantseeritakse nutikate veearvestite ostu 85% ulatuses.
„Aastatel 2014-2020 suunatakse veemajanduse arendamisse veel täiendavad 144 miljonit eurot EL raha,“ kinnitas Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Vahur Tarkmees. „Selle raha eest on kavas ehitada ja rekonstrueerida eelkõige joogi- ja reoveepuhasteid ning torusid, kus joogivee või reovee kvaliteet ei vasta eurodirektiivide nõuetele. Plaanime juba ka uusi ühishankeid mobiili ja sideteenuste ning kemikaalide ostuks. Samuti jätkame elektrienergia ja mootorikütuste ühishangetega uute raamlepingute sõlmimiseks.“
Eesti Vee-ettevõtete Liitu kuulub 2015. aasta seisuga 44 vee-ettevõtet, kes varustavad puhta joogiveega ca 1 miljonit inimest üle Eesti.
Vee- ja kanalisatsioonitorustikku on Eestis kokku 10 000 kilomeetrit, mida on sama palju kui üks neljandik maakera ümbermõõdust.
