Peaminister Rõivase majandusmõte lõppenud aastast: olukord paraneb ehk iseenesest
Peaminister Taavi Rõivas võttis lõppenud aastal oma ametikohustustest lähtuvalt korduvalt sõna ka majandusteemadel, rõhutades korraliku majanduskasvu olulisust, kuid ei toonud välja ühtegi suuremat ja värskemat mõtet, kuidas seda tagada.
Veel enne seda kui Rõivas kinnitati aprillis uuesti peaministriks käis ta riigikogu ees selgitamas tulevase valitsuse tegevuse aluspõhimõtteid. „Aastatel 2000 kuni 2013 kasvas Eesti jõukus kolmekordseks. See on riikide võrdluses erakordselt kiire kasv. Eestile edu toonud majanduspoliitika aluseid ei ole vaja muuta,“ kõneles ta tookord parlamendi ees.
„Edu toonud majanduspoliitika alustele“ toetudes on äsja lõppenud aasta esimese kolme kvartaliga on Eesti majandus kasvanud 1,3 protsenti. See on halb tulemus suhteliselt vaese riigi jaoks, kes unistab kunagi Euroopa rikkamate sekka jõudmisest.
Kusjuures 2015. aasta kolmandas kvartalis vajus Eesti majanduskasv 0,7 protsendinid. Eesti majanduskasv jääb tublisti alla nii Lätile ja Leedule kui ka Rootsile, kus registreeriti 2015. aasta kolmandas kvartalis peaaegu 4-protsendiline majanduskasv.
„Euroala riikide võrdluses kasvab Eesti majandus küll kiiresti, kuid kas me oleme sellega rahul? Ei. Mõni protsent kasvu on Eesti jaoks on selgelt liiga vähe,“ rääkis peaminister Rõivas möödunud septembri lõpus riigikogu ees 2016. aasta eelarvet üle andes.
„Ma leian, et riik tohib majandusse otseselt sekkuda nii harva kui võimalik ja üksnes seal, kus see on vajalik. Aga riik peab ettevõtjatele looma majanduskasvu toetava keskkonna, sest heaolu ja sissetulekute püsiva suurenemise tagab üksnes majanduskasv,“ lisas ta.
Probleeme tasub tunnistada
Kui peaminister Rõivas peab „mõnda protsenti“ kasvu liiga väikeseks, siis praegune ühe protsendi ümber hõljuv majanduskasv peaks juba tähendama tema enda sõnade järgi otsest ohtu Eesti inimese lootusele paremale elule.
Laskmata end numbritest segada, teatas Rõivas ka Eesti Päevalehele antud aastalõpuintervjuus, et põhimõtteliselt on Eesti majandusega kõik korras. „Me ei pea majanduskasvu muutmiseks kurssi diametraalselt muutma. Küll aga peame tegema samu asju veelgi paremini...,“ leidis ta.
Globaalses majandussüsteemis on Eesti-sugusel väikeriigil loomulikult väga raske mingisugust sõltumatust üles näidata ning suuremate ja jõukamate riikide võistelda, kuid stagnatsiooni põlistamine pole mingil juhul lahendus. Võib ju öelda, et ka mitmel teisel Euroopa Liidu riigil on raskusi majanduse korralikult kasvama saamisega, kuid see kõlab võrdlemisi abitu vabandusena nõrgemate poolel olemisele.
Kuigi Eesti majanduse olukord ei ole numbrite järgi veel nii kehv kui Soomes, siis tasuks eeskujuks võtta põhjanaabrite peaministri Juha Sipilä vana-aastaõhtu pöördumine, milles ta üsna otsekoheselt rääkis sellest, kuidas "sama asja tegemine" pika perioodi jooksul ja vähene uuendusmeelsus on viinud riigi majanduse kehva olukorda.
Uuel aastal ootaks peaministrilt ikkagi pisut konkreetsemaid mõtteid majandusvallast. Miks mitte ka selgesõnalisemat tunnistamist, et majanduskasvuga on seis räbal ja värsked ideed olukorra parandamiseks hetkel puuduvad, kuid need oleksid siiski väga teretulnud ka väljaspoolt Stenbocki maja.
