Aasta üks olulisemaid küsimusi: mis saab Eesti taastuva energia sektorist?

Põlevkivi on Eestis kui püha lehm, selle kaevandamist on soodustatud aastakümneid. Kas Pariisi kliimalepe toob sellesse muudatusi? Kas Eesti haarab härjal sarvist ja astub jõulisemaid samme taastuva energia sektoris, millest kujuneb aegamisi triljoniäri?

Eestile tähendab Pariisi kliimaleppe täitmine põlevkivisektori kärpimist ning taastuva energia senisest suuremat juurutamist eelkõige sooja- ja elektrimajanduses, aga ka transpordis. On kaks leeri. Need, kes arvavad, et põlevkivi ei kao kuhugi, ja need, kelle arvates peaksime sellest pea täielikult loobuma.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal on veendunud, et Pariisis sündinud kokkulepe ei muuda Eesti energiamajanduses juba võetud suunda kuigi palju. Põhjuse nõnda väita annab talle Euroopa Liidu ühine energia- ja kliimapoliitika, mis on ambitsioonikam kui üleilmne kokkulepe. See on Eesti energiapoliitilisi valikuid kujundanud juba 15 aastat. Teisisõnu, Euroopa Liit on juba mõnda aega olnud teel, mida mööda on nüüd teisedki maailma riigid otsustanud järgneda.