Rahandusministeerium loodab uue instrumendi abil pensionifondid Eestisse investeerima panna

Rahandusministeeriumis on küpsenud plaan tekitada Eestis võimalus hakata välja andama pandikirju, mis kujutavad endas sisuliselt võlakirja, mis on emiteerija poolt väga konkreetsete varaliste garantiidega tagatud.

Euroopa Liidus käsitletakse pandikirjana (covered bond) eriliigilist võlakirja, mida emiteerib vastavat tegevusluba omav krediidiasutus ja mille tagatiseks on tavapäraselt krediidiasutuse nõuded kinnisvaralaenu saajate vastu. Tagatisvaraks võivad olla, vastavalt konkreetses riigis kehtestatud tingimustele, aga ka muud varad, näiteks avaliku sektori võlakohustustest tulenevad krediidiasutuste nõuded.

Eesti kapitaliturul on kauplemise aktiivsus rahandusministeeriumi hinnangul aastatega vähenenud, uusi emissioone ei ole väga palju toimunud ja huvi kapitaliturule investeerimise vastu kahanemas.

Rahandusministeeriumi arvates on õiguslike aluste loomine pandikirjade emiteerimiseks üheks meetmeks, mis võimaldaks kapitaliturgu elavdada, luues ühtlasi investoritele täiendavaid investeerimisvõimalusi kodumaisel turul ja aidates mitmekesistada raha kaasamise võimalusi krediidiasutustele.

Seega oleks pandikirja näol võimalik Eesti kapitaliturule lisada täiendav kõrge usaldusväärsusega finantsinstrument, mida saaksid kasutada eelkõige sellised ettevõtted, kelle jaoks on oluline investeeringu madal riskitase ning õigusaktidega sätestatud investeerimispiirangud.

Pandikiri võiks olla rahandusministeeriumi hinnangul sobilik investeerimisinstrument eelkõige Eesti pensionifondidele, arvestades kodumaiste investeeringute vähesust pensionifondide portfellides.

„Eeltoodul on väärtpaberituru elavdamisele otsene positiivne mõju. Kaudsem positiivne mõju kaasneb rahastamis- ning investeerimisvõimaluste avardumise kaudu ka majanduskasvule ja uute töökohtade tekkimisele,“ seisab pandikirjade seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses.