LHV pensionifondi juht 2015. aastast - aktsiate ostmine kalli hinnaga on nagu teerulli eest sentide korjamine
2015. aasta oli väärtpaberiturgudel väga keeruline aasta. Läinud aasta algas minu jaoks suure pettumisega. Euroopa keskpank teatas juba 2014. aasta detsembris, et alustab 2015. aasta alguses võlakirjade ostuprogrammiga. Kuni viimase hetkeni ma ei uskunud, et ka meie keskpank läheb sellele libedale ja vastuolusid täis teele ning hakkab tagaukse kaudu valitsusi finantseerima. Ma tahtsin väga uskuda, et vähemalt Euroopas, eesmärk ei pühitse abinõud. Aga läks teisiti.
Turgudel käivitus USA keskpanga poolt sissetreenitud Pavlovi refleks - kuna raha paisati täiendavalt ringlusse, siis aktsiate ja võlakirjade hinnad tõusid vaatamata sellele, et majanduskeskkond ja ettevõtete majandustulemused ei andnud põhjust rõõmustamiseks. Minu tõekspidamiste kohaselt ei ole võimalik rahapoliitikaga mõjutada pikaajalist majanduskasvu. Rahapoliitiline abi võtab pigem valitsustelt motivatsiooni tegelda vajalike reformidega.
See, et võlakirjade intressimäärad langesid ja hinnad tõusid sobis hästi minu arusaamaga kuidas majandus toimib - keerulistel aegadel ostavad investorid võlakirju, otsides kaitset riski eest. Samas aktsiate ostmine kalli hinnaga on nagu teerulli eest sentide korjamine. Aasta alguses ma pigem vähendasin riski ja müüsin aktsiaid, kui nende hinnad tõusid. Sellise strateegiaga jäin ma aasta alguses teistest fondihalduritest maha.
Aasta teine pool aga sobis hästi minu poolt valitud investeerimisstrateegiaga. Keskpangad suudavad vaid piiratud aja jooksul luua illusiooni madalast riskitasemest. Mida pikemalt riske peidetakse seda suurema pauguga need ühel hetkel ennast avaldavad. LHV pensionifondide konservatiivne investeerimisstrateegia tasus ennast aasta teises pooles ära ning 2015. aasta lõpuks olid kõik LHV pensionifondid oma investeerimiskategooriates esimesed.
Seega fondide tootluste mõttes ei ole mul ega LHV pensionifondi osakuomanikel põhjust nuriseda.
Mis puudutab 2016. aastat, siis ma usun, et ka tuleval aastal on konservatiivne investeerimisstrateegia põhjendatud. Minu arvates on globaalne majanduskeskkond täna hapram kui 2008. aastal ning valitsuste ja keskpankade võimalused turgudele appi tulla on täna väiksemad kui viimase finants- ja majanduskriisi ajal. Tõenäoliselt järgmise kriisi ajal ei saa esialgne paanika olema sama mastaapne kui 2008. aastal, aga algust väljaronimine saab olema tõenäoliselt raskem, kui just ime ei juhtu.
Selliseks imeks, mis maailma majandust aitaks, võiks olla positiivne tehnoloogia šokk, mis tõstaks tööviljakust ning aitaks mõnevõrra vähendada tohutu suureks kasvanud globaalset võlakoormat. Aga inimesed on leidlikumad ja innovatiivsemad rasketel aegadel. Mul on kahtlus 2016. aasta alguses on maailmamajandus pigem sellises olukorras kus püütakse säilitada status quo’d, ettevõtted püüavad pigem kasutada oma olemasolevaid positsioone ega investeeri eriti arendusse ega innovatsiooni. Tõenäoliselt jätkub võlakoormuse kasv ka 2016. aastal ning koos sellega kasvavad ka riskid.
LHV XL pensionifond teenis mullu 6,6%, LHV L 5,4%, LHV M 4%, LHV XS 1,2% ja LHV S 1% tootluse.
