Killerkoti kampaania eestvedajad: kilekottide tarbimise vähendamisel on tohutu roll kaupmeestel
Kilekottide tarbimise vähendamise kampaania Killerkott raames tellitud tarbijauuringust (killerkott.org/turu-uuring) selgus, et suuri kilekotte ei osta juba kolmandik elanikest ning iga teine elanik soovib vähendada kilekottide tarbimist.
TNS Emor uuris 15– kuni 65-aastaste Eesti elanike kilekottide kasutamise harjumusi ning selgus, et nende osakaal, kes suuri kilest kandekotte enam ei üldse osta või poest kaasa ei võta, kasvas juunis tehtud uuringuga võrrelduna enam kui 34 000 inimese võrra. Kokku on selliseid keskkonnateadlikke eestimaalasi 280 000.
Killerkoti kampaania kutsus oktoobris Facebooki kaudu inimesi võtma vastu kilekotivaba kuu väljakutse, millega liitus 2700 inimest. “Rõõm on tõdeda, et tegelik kilekottide tarbimisest loobujate arv oli veel kordades suurem,” rääkis Killerkoti kampaania eestvedaja Anneli Ohvril.
Uuringust selgus samuti, et kilekottide isiklikku tarbimist soovib vähendada iga teine Eesti inimene. “Peamise vähendamise viisina nägid inimesed alternatiivsete pakendite kasutamist ja oma koti kaasavõtmist. Veel lubati kilekottide vähendamiseks hakata kaupu lahtiselt ostma ja mis eriti huvitav – esmakordselt toodi esile ka poes pakutavast kilekotist keeldumist ning kilekottide kasutamise täielikku lõpetamist,” ütles Ohvril.
TNS Emori uurijad küsisid ka seda, mis takistab kilekottide tarbimise vähendamist. Kui juunis 2015 läbiviidud uuringus nimetati põhilisena mugavust ja harjumust, siis käesolevas uuringus kerkis ühe olulise põhjusena esile alternatiivide puudumine.
“Inimesed on hakanud teadlikumalt otsima alternatiive kilekotile ning siin on oluline roll kaupmeestel. 67% inimestest toetas muude lahenduste olemasolul kilekottide keelustamist ja seetõttu on meil väga suur palve kaupmeestele: aidake tarbijatel leida teisi, keskkonnasõbralikke, lahendusi oma kaupade pakendamiseks. Eriti oluline on leida asendus väikestele õhukestele kilekottidele, mida on palju keerulisem ka taaskasutada, sest nende materjali kvaliteet on halvem,” lausus Ohvril. Endiselt kasutab õhukesi kilekotte 94% elanikkonnast, kuigi tarbimine üksikinimese lõikes on võrreldes juuniga 2015 langenud.
Ohvrili sõnul kinnitas uuring, et Killerkoti projektist oli kasu. Samas valmistab projekti toimkonnale muret inimeste arusaam kilekottide taaskasutamisest ja õhukeste kilekottide rohke tarvitamine. “Paljud peavad heaks taaskasutamise mooduseks kilekottide tarvitamist prügikottidena, kuid niimoodi jõuavad need vaid pärast ühte kasutuskorda ikkagi peamiselt olmeprügisse. Mõistlikum on ühte kilekotti kasutada nii kaua kui võimalik,” rõhutas ta.
88% Eesti elanikest peab kilekotte keskkonnale ohtlikuks. Samas ütles 33% inimestest, kes teadvustasid kilekottide ohtu keskkonnale, et nad ei pea vajalikuks kilekottide tarbimist lähiajal vähendada. Kilekottide peavad keskkonnale vähem ohtlikuks mehed ja noored vanuses 15–24 aastat.
Loe siit, kuidas läks Kasuliku reporteril kilekotivabakuu eksperiment ning kas ka temal oli raskusi alternatiivide leidmisega.
