Põhjus, miks taaraautomaadid kanistreid vastu ei võta ja nende eest tagatisraha ei saa
Lugeja kirjutas, et tema arvates on kanistrid sama palju plastpakendid, kui poole- või üheliitrised pudelid, kuid taaraautomaadid kanistreid vastu ei võta.
"Neid saaks ju samuti ümber töödelda ja kanistri näol on tegu veel suurema plastiku kogusega. Võtame näiteks suured joogivee kanistrid, mis on saada pea kõigis suurtemates supermarketikettides omamärgitoodete valikus," tõi lugeja näite. "Ostan sellistes kanistrites vett tihti ja olen sunnitud kõik kanistrid lihtsalt ära viskama, sest neid ei saa tagastada. Miks?!".
Eesti Pandipakendi juhatuse esimees Rauno Raal selgitab, et esmalt tuleb heita pilk pakendiseadusele, mis sätestab, et pakendile, mille maht on 3 liitrit või suurem ning 0,1 liitrit või väiksem ei lisa pakendiettevõtja tagatisraha. Samuti ei lisata tagatisraha nimetatud pakenditele, kui nende tagasivõtmine ei ole tehniliselt võimalik.
"Kuna iga aasta tagastatakse umbes 242 miljonist ühekordsekasutusega pandipakendist 94% taaraautomaatide kaudu ning vaid 6% käsivastuvõttudes, siis tehniliselt ei ole võimalik selliseid erikuju ja mahuga suuri pakendeid süsteemi tagastada," selgitas Raal.
Käsivastuvõtud toimivad hetkel valdavalt kaugete maa piirkondade väikekauplustes ning sinna saaks kanistreid pakendina tagastada küll, tagatisraha jääks selle eest aga saamata.
"Vastavad veekanistrid on pandi alt vabastatud, aga see ei tähenda, et need tuleks prügi sekka visata, kindlasti mitte!" keelitab Raal.
Eestis toimib paralleelselt nii pandipakendisüsteem (joogipakendite tagatamine), kui ka konteinerkogumissüsteem. "Konteinerid on eramute piirkondades kui ka kortermajade juures ning peale papi, paberi ja klaasi saab sinna panna kõike alates vorsti ümbrisest, lõpetades küsimust tekitanud joogikanistriga," julgustas Raal inimesi konteineritesse pakendeid viima.
