Triklosaani sisaldavate antibakteriaalsete seepide kasutamine võib teha isegi rohkem kahju kui kasu.

Antibakteriaalsed seebid ja puhastusvahendid arendati välja parimate kavatsustega, kuid triklosaanil baseeruvate vahendite kohta liigub väga vastakat teavet.

Triklosaan ei suuda inimorganismi kaitsta laialt levinud raske kõhu- ja oksendamistõve ehk noroviiruse ega ka bakteri eest, mis võib põhjustada kõike alates kõhulahtisusest lõpetades käärsoole põletikuga.

2015. aastal läbiviidud uuringust selgus lausa, et antibakteriaalsed seebid võivad nii mõnelgi juhu olla ebaefektiivsemad kui lihtsalt seebi ja sooja vee kasutamine. Nimelt kulub triklosaanil bakterite tapmiseks 9 tundi.

Triklosaan on antibakteriaalne ühend, mida on isegi seostatud teatud allergiatega nagu maapähklivõi ja heinapalavik. Mõningate organismide nagu näiteks rottide, konnade jt imetajate puhul on triklosaan häirinud kilpnäärme normaalset talitlust.

Välja selgitamaks, kas sama efekt tabab pikemas perspektiivis ka inimesi, on vaja teha lisauuringuid.

Praegu on Ameerika Ühendriikide FDA amet võtnud seisukoha, et pole piisavaid põhjapanevaid tõendeid väitmaks, et tarbijatele soovitada triklosaani sisaldavatest seepidest loobumist. Suuresti triklosaani kasutamisele tuginevatel majandusharudele on see muidugi hea uudis, sest antibakteriaalse ühendiga on seotud kuni ühe miljardilised ärid.

Nii hea uudisena ei tule FDA seisukoht aga tervisliku elukeskkonna ja keskkonnakaitse eestkõnelejatele.