Olles üks paljudest autostunud Tallinna peredest, oleme me sellest grupist ilmselt jälle üks vähestest, kes peavad Tallinna tasuta ühistranspordi ideed innovaatiliseks ja ühistranspordi osakaalu tõstmist autode arvelt väga vajalikuks.

Loomulikult mõjub see häirivalt isiklikule mugavustsoonile, aga kui natukegi planeerida, siis hästi töötava ühistranspordi korral saaks stressivabalt suurendada oma päevast füüsilist liikumist ning seda samas aega mitte kaotades.

Mugavuse osas pidasin ma silmas küll näiteks Viini linna ühistransporti, aga tunnustades Tallinna linna tasuta transpordi innovatsiooni ideed, siis siinse kodanikuna soovitan ma kasutada mõnda kogemustega väliseksperti, kes aitaks hea idee ka nutilahendustega linna heaks tööle panna.

Praeguste tegijate pingutused on hüplikud ning tulemused tekitavad mulle tunde, et mängus on “Maleva” filmi tegelase Harju-Loogilise hilisemate järeltulijate käsi.

Kindlasti on mugava ja kiire ühistranspordi arendamiseks vajalik raha, mis õigustab (kui see raha investeeritakse sihtotstarbeliselt!?) Tallinna parkimise tariifide tõstmise Euroopa tippu.

Ei läinudki kaua aega kui meedias ilmus harrastus-analüütiline arvutus, et Eesti keskmise tunnitasu eest saab Tallinna vanalinnas parkida just parasjagu tund aega. Ma siiski arvan, et need keda see arvutuskäik puudutab, tulevad vanalinna juba ammu seal autot parkimata.

Paraku puudutab uus parkimishind tuntavalt väiketootjaid, kes ise või oma müügiesindajate kaudu tahavad oma tooteid müügiks pakkuda (mitte kaupa 15 minutiga laadida) vanalinna toitlustusäridele ja poekestele. Enamasti on väiketootjate palgafond isegi alla keskmise, kuid nende eripärased tooted teevad Tallinna nii vajaliku turismiäri oluliselt rikkamaks, sest turist eelistab reisides ikka kohalikku kaupa.

Ma arvan, et selliseid väiketootjaid on vähe, kes saavad endale lubada, et nende ettevõtte kuluaruandes on parkimise osakaal võrdne töötasuga. Viimase saavutamisel võiks Eesti muidugi Eurostati lisandväärtuse statistika arvutamisel kurioosumiga pildile saada.

Mis siis teha?

Eelneva jutuga võrreldes oleks loogiline linna poolt pakkuda, et väiketootja võtab oma näidiskasti käsitööõluga või lõhnava juustukasti ja sõidab pargi/sõida paketiga äärelinnast kesklinna.
Olen tunnetanud parkimise hinnatõusu põhjendatust kui teatud kellaaegadel on raske leida parkimiskohta ka vanalinnas, aga on näha aegu kui parkimisnõudlus puudub.

Kui Tallinna linn tahab olla innovaatiline, siis soovitan kasutada parkimise korraldamises rahvusvaheliselt loogilisi (mitte Harju) nutilahendusi ning panna parkimise hind sõltuma nii nõudlusest kui ka võimaldada väiketootjatel (näiteks 10-11.30, 14-16.00 vms) soodsama hinnaga nii enda kui Tallinna turismiäri edendada. Eeldatavasti toob see linnakassase rohkemgi raha, mis võimaldab ühistranspordi kiiremini ja sujuvamalt liikuma panna.