Väetitele abi

Kõik sai alguse, mitte küll maailma loomisest, kuid üsna vanast probleemist siiski. Nimelt oli aegade algusest kuni eelmise aasta lõpuni probleem nende füüsiliste isikute ravikindlustuskaitsega, kes töötasid n-ö vabakutselisena (ma ei pea silmas loovisikuid), kuid ei olnud FIE-d. Nendel oli selleks, et saada „haigekassa kaart", vaja leida mõni ohver, kes sõlmiks nendega pikema kui ühekuulise teenuse osutamise lepingu (nt töövõtuleping või käsundusleping). Seejuures pidi tellija olema kohustatud igakuiselt maksma selle lepingu alusel välja vähemalt sotsiaalmaksu kuumäära suuruse summa (see on praegu eelmise aasta miinimumtöötasu ehk 390 €) ja mõistagi, maksma sellelt ka maksud.

Kui aga inimesel oli näiteks neli väikest lepingut, mis olid küll kestvusega üle ühe kuu, kuid mille kõigi alusel makstav tasu oli eraldivõetuna alla sotsiaalmaksu kuumäära, kuid summaarselt üle selle, siis inimene rohelist kaarti rahakoti vahele ei saanud. Ja mõistagi, kuna riigi silmis oli ta ju über rikas, siis pidi ta ka ise enda raviteenuste eest maksma. Kuid, mis te arvate, et riik tema töötasudelt sotsiaalmaksu saada ei tahtnud või? Arvake uuesti.

Nii pöördus aastaid tagasi Maksumaksjate Liit (ja ka teised isikud) avaldusega õiguskantsleri poole, et uurida, kas selline olukord on ikka põhiseadusega kooskõlas, kui sa maksad kindlustuse eest, kuid kindlustuskaitse sulle ei laiene.

Peale pikka menetlust tegi õiguskantsler 2013. a juunis Riigikogule märgukirja, milles juhtis tähelepanu ravikindlustuse seaduse ja põhiseaduse kooskõla küsitavusele. Kuna õiguskantsler valis menetlusvahendiks märgukirja, siis jättis see riigile vabad käed lahendi otsimise ajaliste kriteeriumite osas. Ettepaneku puhul saanuks õiguskantsler Riigikogu keeldumise korral kohe Riigikohtusse pöörduda. Seega, pole imestada, et alles 2016. a algusest midagi muudeti.

Tulemuseks on see, et selle aasta algusest saavad nii juriidilise isiku juhatuse kui ka nõukogu liikmed, samuti teenuse osutamise lepingu alusel teenust pakkuvad füüsilised isikud ravikindlustuskaitse ka siis, kui nende eest kokku makstakse sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu kuumääralt arvutatuna (st ka väljamakseid peab reaalselt tegema, kuigi kindlustuskaitse tekitatakse juba deklaratsioonipõhiselt).

Petised...

Kõik on tore, kuid nüüd, kus ühelt poolt pidi inimestele vastu tulema ja andma ka midagi, mille eest on makstud, tulid appi rahandusministeeriumi- ja maksuametnikud, et „avada langevari ja riigieelarvele pehme maandumine tagada".

Nimelt, me kõik teame ju töötamise registri eduloost - mäletate? Ümbrikupalgad kadusid ära, kõik hakkasid tööle, oli juba lootust ühise töö jõul rikaste hulka pääseda...

Selle eduloo taustal viidi ju 2014. a keskel sisse ka kord, mis nägi ka ravikindlustuskaitse tekkimise alguse seotuse kande tegemisega töötamise registrisse. Muide, repliigina - selle registri hellitav lühend on TÖR. Kui te seda kõva häälega ütlete, siis te mõistate, miks nimede maagia kandub üle objektile endale... Aga see selleks.

Nüüd selgus, et pätid tegid kande registrisse ära, ootasid 14 päeva, said haigekassakaardi, käisid näiteks arstitädile tagumikku näitamas (hemorroidid on ju istuva tööga seotud) ja siis muutsid TÖR-is kannet ja sotsiaalmaksu ei maksnud! Juhhei.

Jurist mõtleks selle peale, et järsku on see mingi kelmuse vorm või saaks „haige kassa" näiteks sellise asja eest teenuse arve esitada (kindlustuskaitse sisuliselt ju puudus), kuid nagu ma ütlesin, kaasatud olid need, kes pidid hoolitsema, et mitte riiki ei kotitaks, vaid inimesi. Ja nii jõutigi uue lähenemise ja lahenduseni.

Nüüdsest on nii, et kuna kuulus töötamise register „ei tööta", siis seotakse nii ravikindlustuskaitse tekkimine kui ka lõppemine viidatud osas lahti TÖR kannetest ning lähtutakse hoopis tuludeklaratsioonidest, kus deklareeritakse väljamakseid, millelt peetakse kinni tulumaksu ja makstakse sotsiaalkindlustusmakseid (vorm TSD).

Ja karistatakse hoopis...

Seega, kindlustuskaitse tekib ja peatub deklaratsiooni alusel. Kuna jooksva kuu väljamaksed deklareeritakse järgmise kuu 10. kuupäevaks, siis tekib kindlustuskaitse minimaalselt 11. päeval (kui väljamakse on kuu lõpus, TSD esitamise aeg + 1 päev) ja maksimaalseks ajaks on lepingu sõlmimisest väljamakse deklareerimiseni kuluv aeg + 1 päev.

Ka kindlustuskaitse peatub samamoodi järgmisel päeval pärast seda, kui TSD-s ei kajastu vastava isiku eest summa, mis tagaks ravikindlustuskaitse.

Oot, oot - aga mis siis saab, kui üks kolmest tellijast esitab TSD hiljem? Või kui hilineb väljamaksega (näiteks 31. kuupäeva asemel maksab esimesel ja makse tuleks deklareerida järgmise kuu TSD-l)? Noh, mis siis ikka. Käia ostate? No vot, siis käigegi...

Varem jäi inimesele 2-kuuline puhverperiood, nüüd tõmbab arst päeva pealt kitli seljast ja saadab kliendi, ptüi, patsiendi minema.

Näiteks, kui te lõpetategi ausalt suhted juriidilise isikuga, juhatuse liikme staatus lõpeb, siis ... Töölepingu puhul on näiteks 2 kuud aega vegeteerida ja arstil käia. Selline signaal siis ettevõtluses kaasa lööjatele.

Nojah, tuleb töötuna kähku arvele võtta, mis muud, siis saab kindlustuse tagasi.

Muide, seaduseelnõu seletuskirjas on toodud päris nunnud tabelid ja arvutused, mis näitavad, et „Muudatustega väheneb ravikindlustatud isikutute arv nende isikute võrra, kelle eest praegu ei maksta sotsiaalmaksu vähemalt kehtestatud kuumääralt arvutatuna. MTA andmete kohaselt jätetakse VÕS lepingute puhul ca 50% juhtudel sotsiaalmaks vähemalt kehtestatud kuumääralt tasumata /-/. Muudatusega tagatakse, et kindlustatud isikute eest tasutakse sotsiaalmaksu vähemalt kehtestatud kuumääralt."

Justkui see statistika õigustaks kõigilt neilt ravikindlustuskaitse päevapealt äravõtmist ja muid meetmeid poleks olemaski.

Ja nii ongi

Mis siis sai kuulsast TÖR-ist ja inimeste kohtlemisest inimlikke väärtuseid silmas pidades? Sai see, et kahjuks programm ei võimalda. Tee või tina, kuid ei maksuameti ega „haige kassa" programmid ei võimalda Eesti inimestele inimväärset kohtlemist.

Aga õnneks on meil OÜ-d, TÜ-d, AS-id jms, mille kasutamise manu teid sellise tegevusega sujuvalt suunatakse ja märksõna on loomulikult dividenditulu. Sest milleks maksta midagi, mille eest teid igas asendis kottida saab?