Liit: koristamata lumi ja jää võivad viia trahvide ja koguni kohtuasjani
"Sulalumest libedad kõnniteed või räästas rippuvad jääpurikad võivad aga trahvi, hullemal juhul koguni kohtuasja kaasa tuua," hoiatas Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi kinnitas, et korteriühistutele teevad talviti enim muret lumised ja libedad kõnniteed.
Korteriühistutel tuleb talviti korrastada nii kinnistu territoorium kui ka täita teeseadusest tulenevat nõuet hoida korras kinnistuga piirnevad kõnniteed. "Muidugi on ühistud lumekoristusel väga tublid, kuid panna korteriomanikud läbi ühistu vastutama mitte ainult oma hoovi, vaid ka kinnistuga piirnevate kõnniteede libedusetõrje ja lumerookimise eest, lisab neile hulga rahalisi kohustusi," kõneles Mardi.
"Kohalik omavalitsus võiks võtta selle osaliselt enda kanda või siis ühistud teede korrashoiul rahaliselt toetada - pisteliselt graniitsõelmete jagamisest jääb paraku väheks," kõlas Mardi seisukoht.
Niisamuti võiks Mardi sõnul sisse seada infotelefoni, kuhu kinnistute omanikud saaksid helistada ja koristamise soovist teada anda, juhul kui lumesahk on värskelt puhastatud kõnnitee sõiduteelt lükatud lumelögaga ära lagastanud.
Lumekoristusele ja jääpurikatele katuseräästas soovitab Mardi aga kinnistuomanikel erilist tähelepanu pöörata ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. "Lindiga piiramine
ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest," hoiatas Mardi.
Ta tuletas ka meelde, et kinnistu territooriumil juhtunud õnnetuse, näiteks allasadanud lumest või jääst põhjustatud kahju korral vastutab iga korteriomanik kui kinnistu kaasomanik. "Kannatanu võib valida välja ühe korteriomaniku ja nõuda temalt sisse tekitatud kahju ning kõnealune korteriomanik peab ise teistelt ühistu liikmetelt hiljem nende osa kahjust sisse nõudma," rääkis Mardi.
