ÄRILEHE GRAAFIK: kes kui palju koondab? Infokirjast selgub kvoodikoondamise tõde
Kõige rohkem inimesi koondatakse sotsiaalministeeriumi haldusalast, sealt saadetakse koju 235 inimest. Haridus- ja teadusministeeriumi haldusalast peab lahkuma 175 inimest. Kaitseministeeriumi valdkonnast koondatakse 57, siseministeeriumi haldusalast 52 inimest ja kultuuriministeeriumi haldusalast 55 inimest.
Riigihaldusminister Arto Aas selgitas mullu septembris Delfile, et 750 inimese keskvalitsusest koondamise plaan on pärit juba koalitsiooni sõlmimise ajast.
„See kokkulepe on valitsuse tööprogrammis kirjas, et kuna elanikkond Eestis väheneb ja maksumaksja peab toitma ära üha rohkem ülalpeetavaid, siis tegelikult peab ka avalik sektor sellele reageerima ja ennast kokku tõmbama.“
Nõnda saab riik eeldatavalt kokku hoida 13 miljonit eurot aastas. „See rahaline kate, 13 miljonit, on samamoodi valitsuses juba muude kulude katteks planeeritud, on need siis lastetoetuste tõus või muud investeeringud,“ sõnas Aas.
Rahandusministeeriumis on Aasa sõnul kogutud andmeid ja neid analüüsitud, arvesse on võetud viimasel viiel aastal tehtud reforme haldusalades ja sellest lähtuvalt on välja pakutud ettepanekud, millises valdkonnas tuleks riigipalgaliste arvu koomale tõmmata.
„Kui loeme inimesi, siis kärpida saab eelkõige sealt, kus on kõige suuremad massid. Ega me kellelegi erilist erandit ei tee või kellelegi liiga ei tee. Kärpe suurus on umbes 1,5 protsenti keskvalitsusest. Kui meil töötab 56 000 inimest keskvalitsuses, siis sealt 750 inimest pooleteise aasta jooksul koondada ei tohiks olla võimatu ülesanne. Ka inimeste tavapärane voolavus ametiasutustes on kordades suurem.“
Rahandusministeeriumi ettepaneku järgi antakse haldusalade kaupa ette enam-vähem suurusjärgud, kui palju töötajaid tuleb koondada. „Ministrid peaksid eelkõige ise koos oma allasutustega leidma võimalused, kus ja millal – me räägime praegu protsessist, mis peaks lõppema 2016. aasta lõpus, nii et päris palju on aega,“ lisas Aas mõned kuud tagasi.
Rahandusminister Sven Sester rääkis toona, et keskvalitsus on nagu pärmitaigen, mis on aastate jooksul vaikselt aga kindlalt kerkinud, seda nii majandamis- kui ka tööjõukulude osas.
„Kui me tahame küsida teistelt, kas nad on võimelised ennast kokku tõmbama, siis me peame ka ise olema väga selgeks eeskujuks,“ kõneles Sester. Ta ei soostunud prognoosima, kui palju inimesi peab lahkuma rahandusministeeriumi haldusalast. „Loomulikult sellised otsused pole kerged otsused, see pole kunagi ühegi valdkonna ministrile kerge, kui on kärpeküsimused üleval,“ lausus ta.
Sesteri sõnul on oluline tagada, et riigi teenused jõuaks inimesteni ja riik toimiks, aga et ta toimiks efektiivselt ja poleks tegevustes ning tööülesannetes dubleerimist. Ta märkis, et lisaks lepiti kokku selles, et ka majandamiskulud peavad kõigis valitsemisalades kolme protsendi võrra vähenema. „Me räägime ikkagi paarist miljonist eurost kokkuvõttes,“ selgitas Sester.
