Turundusraadio: kas Eesti sörgib maailmatrendidel sabas ehk meie silmapaistvaimad turundusteod ja algatused
Maailmas trendi vorme võtvad uuendused jäävad Eestis tihtipeale üksikute kampaaniate põhisteks ja massidesse väga ei jõua. Toomas Danneberg EBS-ist ja Indrek Maripuu Loovusaidast arutasid, mida tähelepanuväärset on Eestis viimastel aastatel korda saadetud.
Trendiportaal trendwatching.com ennustas selja taha jäänud aastaks kümmet tarbijatrendi, milleks olid: instant skills, fast-laning (lühikesed järjekorrad), fair splitting (jagamismajandus), internet of shared things, branded government, post-demographic consumerism, currencies of change (järjest enam olukordi, kus saab maksta millegi muuga, kui rahaga), sympathetic pricing, robolove, brand stands (mõjuvõimsad viisid brändi kommunikeerimiseks). Millised neist on meieni jõudnud?
Toomas Danneberg tõdeb, et osadest nimetustest on raske aru saada, sest sõnavara on tänases turundusmaailmas muutunud. Tema meelest on Eestis kõige enam märgata jagamise teemat, mis on meile kiiresti üle tulnud. „Jagamine on kõige nähtavam ja kindlasti kasvab. See tekitab väikses Eesti kogukonnas ühtsustunnet,“ lisab ta.
Uuendustest toob ta esile ohtralt meediatähelepanu saanud Taxify äppi, lühikeste järjekordade osas aga rakenduse Qminder. Ta lisab, et demograafiapõhised karakteristikud enam ei kehti ja tarbijakäitumise tundmaõppimisel räägitakse rohkem tarbijast (eri põlvkondadest) ja mõeldakse järjest enam, kuidas neile läheneda.
Indrek Maripuu lisab omalt poolt uudise, et Tartu ülikool ühes Telekomiga on lubanud, et käivitavad sel kevadel nutikeskkonnalabori, kus hakkavad otsima internetiteemalisi arendusprojekte ja ärimudeleid.
Mis on kohale jõudnud 2014. aastast?
2014. aasta trendidena oli nimetatud süümepiinadevabasid staatussümboleid (nt Tesla), rahva poolt loodud teenuseid, Hiina rohelustumist, müstiaatriat (seadmed, mis aitavad hoida vaimset tasakaalu), no datat (eeskujulik teenindus ilma andmetesse uppumata) ja hoolivate asjade internetti (nt särk, millele kinnitatud andurid aitavad jälgida südame tegevust). On see, meile kohale jõudnud või ootame veel?
Meil pole küll nii suurejoonelisi asju ette näidata, aga Indrek Maripuule meenub seoses no dataga Otepää lähedal tegutsev Tammuri talurestoran. Seoses süümepiinade vaba teemaga toob ta esile rõivatööstusest Reet Ausi ja Swärki (kaks eesti neidu teevad meestele lõbusaid särke tootjate kangalõppudest). Rahva poolt loodud teenuste puhul aga erinevaid ühisrahastuse asju: Crowdestate ja Fundwise, samuti Hooandjat, mis on rahva abiga elule aidatud projektid. Kui Hiina metroos tehti kampaania, et taara koguja saab sõidupileti soodamalt, siis meil on valik annetada oma taararaha lastele.
Trend elab umbes neli aastat
Uusi asju proovitakse, on mitmeid kampaaniaid ja tänu uutele ärimudelitele ka uusi tarku tooteid, aga päris trendi mõjulainet pole kohale veel jõudnud. Trendiks saab asja nimetada siis, kui see on turul püsinud kolm aastat. Klassikalise tendi pikkus ongi umbes 3-4 aastat, seepärast tuleb tähelepanelikult jälgida, millega kaasa minna.
Näiteks on meie turul juba neli aastat olnud SmartPosti automaadid, millele pakub oma iseliikuva pakikanderobotiga peagi jätku idufirma Starship Technologies. Nende start oli muljetavaldav, nad said üleilmselt tähelepanu nii suuremates väljaannetes kui ka teles.
Indrek Maripuu sõnul on ühe klikiga ostmine Amazonist hästi läbi mõeldud asi, mille kohta meil väga palju näiteid pole. „Mitte, et pole ideid, vaid pole selle mõtteviisini jõudnud,“ arvab ta.
Toomas Dannebergi meelest on barjääremurdva äri loomiseks vaja mõelda, kuidas end kehtestada. Ta toob eeskujuks TransferWise asutajad, kes hullutasid maailma finantskeskusi. „Loed, et see pole võimalik, need pole eestlased!“ tõdeb Danneberg. Omanäoline lähenemine ja järjepidevus on asjad, mis viivad sihile. Sellest lähtuvalt ta soovitabki: olge julgemad. Midagi pole häbeneda. Riskida tuleb suurelt ja olla selles järjepidev. Vii oma sõnumi kohale teistmoodi.
Riiklik start-up
Indrek Maripuu toob esile ka üle-eelmisel aastal alguse saanud kuulsaima riikliku start-up`i e-residendi teema. Praegu on olemas juba 8000 e-residenti, mida on veel vähe, et seda edulooks nimetada, aga kui tüüpilise start-up`i areng ongi nagu hokikepikõver, siis on lootust, et äkki viskab sealt järsu kurvi üles.
Kui 2014. aasta tulemusena tõdeti, et infokataloogi pole mõtet enam teha, siis mis kadus 2015. aastal turunduse arsenalist? „Ma pole sellega päris nõus, aga valjusti on hüütud, et televisioon sai surmahoobi nüüd, kus tuli Netflix. Pigem tähendab see, et televisioon muutub mingis osas,“ arvab Indrek. Meediast rääkides on talle veel silma hakanud, et veel rohkem on hägustunud piir online meedia sisu ja turundusmaterjalide vahel. See on moondunud sisuturunduseks – ehk endine reklaamartikkel näeb välja nagu päris artikkel.
Toomase meelest on lõpptarbijaturul oma olulisust kaotamas mess kui turundustööriist. Lõpptarbija eelistab laata. Ta leiab, et messil on äriturul roll täiesti olemas, aga lõpptarbija turul võib selle tähtsus kukkuda.
Saatejuht Anu-Mall Naatrits tõdeb aga, et Facebook on jõudnud küpsusfaasi, kus ta enam ei kasva ja pildile tuleb teisi kanaleid (Snapchat, Pinterest jne), mis paigutuvad oma kohtadele. Katsetatakse, milline võrgustik toob kõige enam tulu ja kuidas muuta see müügitööriistaks.
Uued trendid
2016. aastaks on trendwatching.com piirdunud viie trendiga: status tests (paneb fännid proovile, nt külmakindlate teksade katsetamine), contextual omnipresence (sinu eest tehakse enne poodi minekut kauba eelvalik ära), insider trading (ettevõtte kultuur saab turunduse mõjuvaks osaks), beneficial intelligence (nt algoritm, mis asendab rongid enne, kui need hilineda jõuavad), perspective shifts (kinkekaardina ei saa raha vaid aktsia).
Neid kuuldes tõdeb Toomas Danneberg, et kõlavad reaalsemalt, kui 2015. aastaks ennustatud trendid. Indrek Maripuu sõnul on ettevõtte kultuuri turunduse osa ilmekas näide juba tegutsev TransferWise. Mõlemad mehed on veendunud, et paljude nimetatud asjadega tulebki kogu aeg tegeleda.
Turundusraadio saadet saab kuulata siit.
