Mille eest kontserni juhatuse liige vastutab ja mille eest mitte?
Juhatuse liige ei vastuta siis, kui ta tõendab, et ta on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Korraliku ettevõtja hoolsusega on tegemist, kui sellises olukorras käituks keskmine heas usus tegutsev professionaal sama moodi (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-10).
Üheks selliseks juhatuse liikme kohustuseks, mille rikkumisel võib äriühingule tekkida kahju ja mille eest võib juhatuse liige vastutada, on seadusest tulenev laenukeeld.
Laenukeeld kui juhatuse liikme kohustus
Üldreeglina ei tohi äriühing (mille seaduslik esindaja juhatuse liige on) anda oma osanikule või aktsionärile laenu. Erandina tohib laenu anda tütarühing oma emaühingule, kui need moodustavad kontserni ja kui sellega ei kahjustata tütarühingu majanduslikku seisundit või tema võlausaldajate huve. Kontsern on koondnimetus emaühingule koos tütarühingu(te)ga, kus emaühinguks on äriühing, mis omab teises äriühingus (s.o tütarühingus) häälteenamust, s.o üle poole osade või aktsiatega esindatud häältest.
Kui juhatuse liige laenu andmisega siiski kahjustab tütarühingu majanduslikku seisundit või tema võlausaldajate huve, siis vastutab juhatuse liige seeläbi tekitatud kahju eest, v.a kui ta suudab tõendada, et ta on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ehk järginud hoolsusstandardit.
Hiljutises, 2015. aasta novembris tehtud lahendis numbriga 3-2-1-129-15, on Riigikohus käsitlenud juhatuse liikme vastutuse küsimust nimelt olukorras, kus tütarühing on andnud laenu oma emaühingule ja küsimuse all oli, kas seeläbi on kahjustatud laenuandja ehk tütarühingu majanduslikku seisundit ja tema võlausaldajate huve.
Arvestama peab kontsernisuhtega
Riigikohus märkis viidatud lahendis, et juhatuse liikme hoolsusstandardi sisustamisel (laenuandmisel) tuleb arvestada ka kontsernisuhteid. Veelgi enam, Riigikohus juhtis tähelepanu, et kontsernihuvist lähtumine ja emaühingu antud juhiste järgimine võib välistada tütarühingu juhatuse liikme vastutuse. Selleks aga peab:
• tegu olema selgelt tuvastatava kontsernisuhtega, ja
• juhatuse liikme tegevus olema äratuntavalt kontserni kui terviku huvides, ja
• niisuguses olukorras tehtud tehing olema tehtud vastusooritusega.
Kontsernihuvi järgimisega ei saa õigustada:
• lojaalsuskohustust rikkuvaid kuritarvitusi, ega
• tehinguid, mis tehakse hoolsuskohustust rikkudes maksejõuetu ühingu arvel, ega
• tehinguid, millega põhjustatakse tütarettevõtja maksejõuetus.
Juhatuse liige võib vabaneda vastutusest
Riigikohtu otsusest nähtub, et kui kontserni kuuluva tütarühingu juhatuse liige teeb tehingu (nt laenu andmine), mis ei pruugi esmahinnangul olla tütarühingu huvides, mistõttu vastutaks juhatuse liige seeläbi tekkiva kahju eest, siis sellele vaatamata võib juhatuse liige vabaneda vastutusest, kui nimetatud tehing on kõiki asjaolusid arvestades kontserni kui terviku huvides ja seega lõppastmes ka tütarühingu huvides.
Seda aga üksnes eeldusel, et tehinguga ei tehta hoolsuskohustust rikkudes sooritust mõne teise kontserni kuuluva ühingu kasuks maksejõuetu tütarühingu arvel ega põhjustata tütarühingu maksejõuetust.
