Tänapäeva saksad: kes, kuhu ja millise hinnaga Eestis mõisaid ostavad
Mõisaga hoonestatud kinnistute atraktiivsuse kinnisvaraturul määrab hoone arhitektuur, kompleksi terviklikkus ehk mõisat teenindavate abihoonete olemasolu, koha ajalugu, mõisapargi liigirikkus ja maatüki pindala.
Mõisaportaali andmetel on Eestimaal ligi 1350 mõisat. 2015. aasta jooksul tehti Eestis mõisatega (peahoonetega) 12 tehingut, välja on jäetud statistikast tehingud, kus kinnistul paiknes üksnes endise mõisakompleksi abihoone.
Tehinguhinnad jäid vahemikku 3500 – 492 000 eurot. Pooled nimetatud tehingutest toimusid tehinguhinnaga kuni 62 000 eurot ning kallim pool jäi vahemikku 177 500 – 492 000 eurot.
Müüdud kinnistute maatükkide keskmine pindala oli 17 hektarit, kusjuures kallimate tehingute maatüki keskmine pindala oli 35,5 hektarit ning kõige suurem oli ligi 70 hektarit.
Mõisatehinguid tehti üheksas maakonnas, kusjuures neljas neist toimus enam kui üks tehing, nendeks olid Harju-, Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaa. Nimetatud maakondadest Järva-, Harju- ja Lääne-Virumaa kuuluvad ka nende maakondade hulka, kus on enim mõisaid.
Kõik ostetud mõisad olid tehingu teostamise hetkel niiöelda „kasutusest väljas“. Mitme hoone puhul oli alustatud restaureerimisega, näiteks vahetatud katusekate, avatäited ja uuendatud tehnosüsteeme, kuid erinevatel põhjustel, olgu selleks siis esialgse entusiasmi raugemine või rahalised küsimused, paisati kinnistud uuesti müüki.
Ligi 2/3 ostjatest moodustasid füüsilised isikud ning 1/3 juriidilised isikud. Müüjatest moodustasid ¼ kohalikud omavalitsused, samuti domineerivad ka hetkel aktiivsetes pakkumistes kohalikud omavalitsused ja riik, kes müüvad endisi haridus- ja muude asutuste hooneid, mis on poliitiliste reformide ja ebamõistlikult kallite kulude tulemustel kasutuseta jäänud. Näitena võib tuua Maidla mõisa- tegemist on endise lastekoduga, mis on hetkel pakkumises 500 000 euroga.
Pakkumised
2016. aasta jaanuari seisuga on erinevates kinnisvaraportaalides pakkumises pea 30 mõisaga (nii nagu toimunud tehingute puhul on ka pakkumiste infost välja jäetud kinnistud, kus on üksnes endise mõisa kõrvalhoone) hoonestatud kinnistut. Neist kalleim on 2,3 miljoni euroga Järlepa mõis ning odavaim 39 000 eurot Laiküla mõis.
Ligi 70 protsenti nimetatud pakkumistest jäävad vahemikku 39 000 – 500 000 eurot. Kui arvestada mullu toimunud tehinguid, siis võib selles vahemikus pakkumisi pidada realistlikeks.
Nõudlus
Mõisahoone puhul on pigem nõudlust kuni 500 m² suletud netopinnaga hoone puhul, mis on sobiv rekonstrueerida elamis- või majutuspinnaks ning mille hind jääb paarisaja tuhande euro piiresse.
Ajalugu on näidanud, et suurema üldpinnaga hoonete likviidsus on väga madal, kuna elamispinna turul ei ole nad konkureerivad ja ärihoonena kasutusele võtmisel on rekonstrueerimine kordi kallim, kui uue hoone ehitus, mistõttu äriplaan ei pruugi olla võimeline investeeringuid teenindama ja kasumit tootma.
